Honda Motor asutas 2006. aasta augustis Honda Aircraft Company nimelise tütarettevõtte, mis toodab kergeid kahe mootoriga eralennukeid. Alates 2015. aasta detsembris esimest korda tarnitud algsest HondaJetist on lennukitootja tootnud ka sellised mudelid nagu HondaJet Elite, HondaJet Elite S ja HondaJet Elite II.

Nüüd peaks ettevõtte uusim ärilennuki kontseptsioon püstitama tööstusharu rekordi kui ainus transkontinentaalset reisimist võimaldav kerglennuk.

HondaJet Echelon kuulutati esialgu välja HondaJet 2600 nime all 2021. aasta oktoobris toimunud iga-aastasel ärilennukite konverentsil. Tänavusel konverentsil teatas Honda, et uue lennuki nimeks saab Echelon. Lennuk on varasematest suurem ning on kavandatud 20% kütusesäästlikumaks kui traditsioonilised kerglennukid ja üle 40% kütusesäästlikumaks kui keskmise suurusega lennukid.

Honda ütles, et Echeloni hakatakse pakkuma koos Elite II kerglennukiga. Aviation Weeki andmetel oli algse HondaJet 2600 eeldatav hind 2021. aastal 10–12 miljonit dollarit. Elite II maksab seitse miljonit dollarit.

Echelon peaks ühendama USA ida- ja läänerannikut vahepeatuseta. Honda sõnul on uus lennuk mõeldud maailma esimeseks kerglennukiks, mis suudab lennata transkontinentaalseid marsruute. Praegu suudavad HondaJetid lennata mõned tunnid enne tankimist.

Kahe tiibade kohal asuva mootoriga õhusõiduk suudab lennata üle 500 miili tunnis, kokku umbes 3000 miili. HondaJeti kaks Williams International FJ44-4C mootorit on paigaldatud mitmel põhjusel. Esiteks optimeerib paigutus ruumi tagumise pagasiruumi. Honda sõnul võimaldab see konstruktsioon lennukil ka kiiremini lennata, sest see parandab reaktiivlennuki aerodünaamilist tõhusust.

See tähendab, et reaktiivlennukiga saab lennata selliste linnade vahel, nagu Miami ja Seattle ning Los Angeles ja Teterboro, New Jersey.

Echeloni kohandatud kabiinides võib olla diivan, vannituba ja isegi üheinimesevooditeks ümberehitatavad toolid. Honda sõnul on lennukil täiustatud kõrgtehnoloogiline piloodikabiin, mille intuitiivne kasutajaliides on loodud piloodi töökoormuse ja muude riskide vähendamiseks.

Pardal olevate süsteemide hulka kuuluvad lennuraja ületamise hoiatused, automaatne hädamaandumine ja automaatne pidurdamine. „Paljud pardasüsteemid on ühendatud suurema elektrisüsteemiga. See võimaldab täpsemat juhtimist ja täiustatud õhusõiduki integreerimist,“ kirjutas Honda oma veebilehel.

Ettevõte kavatseb alustada reaktiivlennuki ehitamist 2024. aastal Põhja-Carolinas Greensboro peakorteris. Esimene lend peaks toimuma 2026. aastal ja turule tullakse 2028. aastal.