70 riiki reisinud lennusaatja: Eestimaa ongi ilus ja tore on alati koju tagasi tulla

Eestlasest lennusaatja Siim Kumari on Skandinaavia lennufirmades töötanud juba üle kümne aasta. Lapsena lennundusest vaimustunud mees on võtnud eesmärgiks külastada võimalikult paljusid riike. Uurisime, milline on ühe lennusaatja igapäevaelu ning kuhu ta kõige rohkem ise reisib.

Kuidas saada lennusaatjaks?

Siim Kumari sõnul oli kõik lihtsalt üks suur juhus. „Lennusaatja tööle sattusin juhuslikult, nagu paljud tööd minu elus. Ma olin eelnevalt restorani tegevjuht, mu aastane leping oli lõppemas ja üks sealne kelner kandideeris parasjagu Norwegiani tööle,“ rääkis Siim, kuidas tal tekkis mõte samuti kandideerida. „Norwegian avas Soomes baasi ning Eesti agentuur oli töövahendajaks. Soome keele oskus oli küll nii ja naa, piiripealne, aga keeleoskuse kontrolli rabistasin kuidagi läbi. Ja siis juhtuski nii, et mina sain sinna tööle, aga tema kahjuks ei saanud. Sedasi mu lennunduskarjäär alguse sai.“

Pärast koroonapandeemiat tekkis Siimul võimalus proovida longhaul ehk pikamaa-lendude maailma. Nii sattus ta Rootsi, kust lendab Ameerika ja Aasia sihtkohti. Tema sõnul on suured lennukid palju ägedamad kui pisikesed ning ka teenindus on pikamaa-lendudel võrreldes Euroopa-siseste lendudega erinev. „See on suur lennuk, kus koos minuga on kaheksa meeskonnaliiget ja kaks või kolm pilooti. Mulle meeldib luua seda sünergiat ja atmosfääri, milles koos kliente teenindame,“ jagas mees. Siim selgitas, et keskmiselt on tal neli-viis lendu kuus ja poole igast kuust veedab ta väljaspool Eestit.

Kuidas käib pikamaa lennuks ettevalmistus?

Siimu kodu on Eestis ning esmalt tuleb tal tööle minekuks sõita Stockholmi, kust lennud tegelikult alguse saavad. „Tund enne väljalendu on meil briifing, kus jagan kätte lennusaatjate positsioonid, räägime läbi konkreetse sihtkoha spetsiifika, reisijate arvu, lennuaja, erisused, turvalisuse aspektid – pärast mida suundub meeskond lennukisse, et ettevalmistusi alustada,“ rääkis mees, kuidas nad iga lendu alustavad.

Ta selgitas, et lennusaatja treening kestab kuni kaks kuud, sellest 90 protsenti on puhtalt ohutusalane. Lennates 12 kilomeetri kõrgusel pikki vahemaid on lennusaatjal tegelikult mitu ametit: tuletõrjuja, arst, koristaja, õde, psühholoog. „Igaüks on valmis tulekahju tõrjuma. Toimuvad ka iga-aastased järeltreeningud. Kui sa neid ära ei tee, siis sa lihtsalt ei lenda. Pikkadel lendudel läheb neid treeningutel omandatud oskusi ikka vaja ka,“ avas Siim lennusaatjate ettevalmistuste tausta.

Mida tähendab sinu jaoks kodu?

Siimu jaoks loovad kodutunde sõbrad. „Oleme abikaasaga väga sotsiaalsed, meil on suur sõprusringkond. Kodutunne tekibki, kui saame pere ja sõpradega kokku,“ rääkis ta.

„Mulle õudselt meeldib reisida. Mina, mu abikaasa ja sõpruskond oleme väga reisihuvilised – iga teine kuu läheme kuhugi,“ ütles mees, kes on võtnud nõuks elu jooksul kõik riigid läbi käia. „Tore on minna ja käia ära, aga väga tore on ka pärast koju tulla. Meil on ilus loodus, rahulik ning turvaline elukeskkond,“ jagas Siim ning ütles, et võib küll ära käia, aga kodu on ikkagi siin, Eestis. Ainult talvekodu võiks olla kuskil soojemas kohas, näiteks Aasias.

Milline on sinu senine lemmiksihtkoht?

Siim tunnistas, et ta lemmikssihtkoht asubki Aasias, selleks on Bangkok, kus ta käib iga talv vähemalt korra. „Meil oli vahepeal sõpradega ka võistlus Euroopale ringi peale tegemises.“ Üllatuslikult ei teinud lennusaatja seda üldse mitte lennates. „Sõitsime kõik läbi, enamik autoga. Muidu niisama Liechtensteini, San Marinosse või Andorrasse ei satu,“ selgitas ta. Ereda mälestuse jättis reisiseltskonnale Kosovo ja sealsed tohutult suured kaheksarealised kiirteed, kus keegi ei sõida.

Reisimise ja välismaal töötamisega seoses on Siim täheldanud, et välisvaluutaga arveldamine on tihti konverteerimise ja teenustasuprotsentide tõttu kulukas. Kuigi paljudes riikides saab tasuda kaardiga, siis tema lemmikpiirkonnas, Aasias, on vaja võtta välja ka sularaha, mille pealt tuleb enamasti tasuda pangatasusid. Siimu arvates on eestlased juba piisavalt Rootsi pankadesse ja sealse ühiskonna heaolusse panustanud. „Täna olen tööl Stockholmis, kus mu palk laekub Rootsi kroonides hoopis kodumaisesse Coop Panka. Ma saan summa tasuta konverteerida ümber ilma, et ma teenustasu maksaks. See on puhas võit iga kuu,“ rääkis Siim ning arvas, et iga eestlane on uhke oma riigi ja kohalike ettevõtete üle. „Rootsi baas on meil rahvusvaheline, hoiame Eesti lippu ka seal kõrgel.“