Lugeja külastas Dubrovnikut esimest korda ja oli sellest mereäärsest linnast vaid head kuulnud. Sinna jõudes oli esmapilgul kõik suurepärane: loodus oli imekaunis ja sooja oli 27 kraadi. Kahjuks oli kaunil linnal ka oma miinuspool. Nimelt oli kõik väga kallis. Ükskõik millises restoranis või bistroos tuli prae eest välja käia ca 20–25 eurot ja mõned hinnad küündisid isegi 40 euroni välja. Coca-cola maksis 4–5 eurot, rääkimata alkohoolsetest jookidest.

Lugeja otsis Dubrovniku Lapadi linnaosas ühel õhtul restorani, kus süüa. Talle jäi silma kaks restorani, mille keskel seisis üks vanemas eas meesterahvas, kes üritas inimesi sinna sööma meelitada. Restorani menüü peal oli silt, et sularahas makstes saab arvelt 30 protsenti alla. Kuna hinnad olid linnas niigi kallid, otsustas lugeja pakkumise vastu võtta ja just sinna sööma minna. Koht kandis nime XO Bistro. Pealtnäha tundus restoran igati viisakas, menüüs pakuti erinevaid toite pastast kuni steigini. Hinnad olid küll kallid, aga lugeja nende pärast niivõrd ei muretsenud, sest mõttes mõlkus 30-protsendiline soodustus.