Washingtoni riiklikus loomaaias on hiigelpandad kõikjal. Kolm neist elab loomaaia 50 miljoni dollari eest rajatud Aasia keskuses. 24-tunnine pandakaamera edastab kolmiku iga liigutust. Isegi loomaaiapiletite broneerimiseks kasutataval QR-koodil on pandade siluett.
Nüüd, enam kui kui 50 aastat pärast pandade saabumist, on need haruldased loomad Washingtonist kadumas.
Loomaaia kolm pandat naasevad detsembriks Hiinasse, kuna sel kuul lõpeb kolmeaastane leping Hiina looduskaitseametiga. Pandad ei kao aga ainult USA pealinnast.
Kolm ülejäänud USA loomaaeda, kus Hiina pandad elanud on – Atlanta, San Diego ja Memphis – on kõik kas andnud oma pandad üle või näevad neid järgmise aasta lõpuks Hiinasse tagasi pöördumas.
Kuigi mõlemad pooled eitavad, et mängus on poliitika, on Hiina juba ammu kasutanud „pandadiplomaatiat“, et meelitada ja/või tunnustada sõpru ja karistada vastaseid. Märkimisväärne on tõsasi, et Ameerika viimaste pandade võimalik kaotamine tuleb hetkel, mil USA ja Hiina vahelised sidemed on jõudnud ajaloolisele madalseisule ning enamik koostöövõimalusi on ära lõigatud.
„Sellel, et kõik Ameerika Ühendriikide pandad on järgmisel aastal tagasi Hiinas, on mingi tähendus,“ ütles California Saint Marys College'i professor ja Hiina pandapoliitikat käsitleva raamatu „Panda Nation“ autor Elena Songster. „Neil on plaan. Nad teavad, mida nad teevad.“
Hiina pandapoliitika on karm. Loomaaedadele ei anta pandade täielikku hooldusõigust. Selle asemel rendivad suurriigid pandasid, sõlmides lepinguid, et maksta Hiinale igal aastal sadu tuhandeid dollareid.
USA sai oma esimesed pandad pärast seda, kui president Richard Nixon normaliseeris sidemed Hiinaga 1972. aastal. Peale USA leppimist järgnesid ka teised riigid. 2018. aastal laenas Hiina pandaid Soomele, et tähistada Soome iseseisvuse sajandat aastapäeva.
„Nixoni-aegse diplomaatia hea tahte žestidest on pandad arenenud tänapäevasteks ebakõlade sümboliteks,“ ütles Lizzi C. Lee, kes on Aasia Ühiskonna Poliitikainstituudi Hiina majanduse programmi teadur. „Pandadest on saanud umbusalduse ja rivaalitsemise narratiivide lõuendid.“
President Joe Bideni eesmärk on endiselt kohtumine president Xi Jinpingiga silmast silma, kuid kohtumist ei ole peaaegu aasta jooksul toimunud. Xi peaks osalema tänavusel Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majanduskoostöö foorumil San Franciscos. On võimalik, et ta toob kaasa lubaduse, et Ameerika loomaaedadele renditakse rohkem pandasid.
