Turismijuht: Eestis ei jõua ilmselt kunagi kätte aeg, mil meil oleks piisavalt otselende

Paraku tulenevalt Eesti geograafilisest asukohast ei jõua ilmselt kunagi kätte aeg, kus meil oleks igal ajahetkel soovitud kogus kõigile sobivaid otselende, ütleb EASi ja KredExi ühendasutuse turismijuht Rainer Aavik.

EASi ja KredExi ühendasutuse turismijuhi Rainer Aaviku sõnul saab Eesti hakkama ka ilma otselendudeta.

„Mida rohkem lende ja mida otsem, seda mugavam. Oluline on paindlikkus ja ühenduvus võimalikult laia maailmaga ja seetõttu otseühendustest kui omaette eesmärgist jäigalt kinni hoida pole mõtet,“ lausub Aavik.

Kui on valida, kas odavlennufirma otselend kord nädalas või ka ärituristile sobiv lend mitu korda päevas suurde lennujaama, siis meil on teisest palju rohkem kasu, leiab ta.

„Oleme lennujaama kui partneriga suurtel messidel väljas ning teeme muudki turunduskoostööd, et hoida ja luua ühendusi sihtkohtadega, kust on kõige suurem potentsiaal külalisi Eestisse tuua ja nii meie eksporditulu kasvatada. Paremad ühendused on selgelt meie prioriteet ka vastavalt turismistrateegiale, sest kui Eestisse kuidagi ei saa, siis pole võimalik ka turismi edendada,“ kinnitas ta.

AS Tallinna Lennujaam algatas detailplaneeringu, et olla järgmisel kümnendil valmis reisijate arvu kasvuks kuni 5 miljoni reisijani aastas. Detailplaneeringu algatamise peamine eesmärk on suurendada reisijate ja lennukite teenindamisega seotud alade läbilaskevõimet. Detailplaneeringu käigus lahendatakse terviklikult Tartu maantee ja Lennujaama tee vahele jääv ala.

Tallinna abilinnapea Madle Lippuse sõnul aitab algatatud planeering luua ühenduse ka kavandatava Rail Balticu Ülemiste terminaliga. „Lennujaama ja Rail Balticu uue terminali vaheline ala on üks Tallinna lähiaastate olulisemaid arengupiirkondi, kuhu kavandatakse linnakeskkond, mis on väärikas rahvusvaheline värav Tallinnale ja kvaliteetne linnakeskkond, mis on kesklinnaga ühendatud inimmõõtmeliste tänavate ning säästvate liikumisviiside kaudu. Täna algatatud lennujaama planeering on esimene, millega piirkonna uue ruumilise kvaliteedi suunas liikuma hakkame,“ selgitas Lippus.

Tallinna lennujaama reisiterminali ja seda ümbritseva ala kehtiv detailplaneering pärineb aastast 1999 ning toonane ettekujutus lennunduse arengust 25 aasta perspektiivis on oluliselt muutunud. Tallinnas peatuvate lennukite ja reisijate arvu kasvades tuleb suurendada reisiterminali ja lennuliiklusala läbilaskevõimet - laiendada reisiterminali ja rajada juurde reisijasildasid ja lennukite seisuplatse. Kuna tegemist on pika protsessiga, vaatab lennujaam tulevikku ning algatas detailplaneeringu.