Hiidlased sõidavad Gotlandile turismikogemusi hankima
Hiiumaa turismiklastri liikmed külastavad sel nädalal Gotlandi õppereisil saare turismiettevõtteid, külastussihtkohti ja ametiasutusi ning kohtuvad Gotlandil elavate hiidlastega.
Reis algas turismiklastri esindajate kohtumisega Eesti suursaadikuga Rootsis Toomas Lukiga, kes lõpetas just oma Gotlandi visiiti. Järgnevatel päevadel külastatakse turismitalusid, hotelle, talupoode, juustu-, viski- ja õlletehaseid, sadamaid ja kalatööstusi üle kogu saare.
Tihe programm
Turismiklastri juht Kristel Üksvärav ütles, et Hiiumaa turismiasjaliste Gotlandi külastuse eesmärk on õppida ühelt Läänemere pikaajalisema kogemusega külastussihtkohalt, kuidas sarnastes saarelistes oludes ning lühikese hooajaga turismipiirkonnas kestlikult majandada.
„Programm on tihe. Tahame kogemusi vahetada paljudel meilegi olulistel teemadel, nagu saarelise asukoha eripärad, kõrghooaja ja talve suur vahe, rohemajandus ning väiketootjad ja talupidamised turismi vankri ees. Kohtume ka hiidlastega Gotlandil ja nende järeltulijatega, selgitame võimalusi koostööks,“ rääkis Üksvärav.
„Kõikides sihtkohtades ja ettevõtetes, mida külastame, on kokku lepitud kohtumised ja tutvustavad jutuajamised ettevõtete juhtide ning turismiametnikega. Kõige olulisem, et meie turismiasjalised saaksid õppereisil näha ja kuulda Gotlandi turismiasjaliste ettevõtmisi ning kogemusi. Loodame õppida ja innustuda nende lahendustest sarnast saarelist eluviisi arvestades,“ selgitas Üksvärav.
Kokku osaleb õppereisil 26 Hiiumaa turismiettevõtjat, reisi programmi aitas koostada Eesti aukonsul Gotlandil Riina Noodapera.
Koostöö rootsihiidlastega
Olulisel kohal õppereisi programmis on koostöö rootsihiidlastega. Riina Noodapera sõnul elab Gotlandil ligikaudu 6000 Hiiumaa juurtega inimest, kellest enamus jõudsid saarele Teise maailmasõja ajal. Saartevaheline suhtlus on olnud aga ajalooliselt tihe, juba 13.–14. sajandil asusid rootslased Gotlandilt Hiiumaale. Pärast eestlaste suurt paadipõgenemist nõukogude võimu eest 1940. aastatel vajus saarte elanike vaheline suhtlus pikaks ajaks soiku. Nüüd on inimestel taas tekkinud huvi ja võimalus oma esivanemate ja päritoluga tutvuda ning see avab uusi võimalusi ka turismialaseks koostööks.
Üksvärav märkis, et sarnasusi leidub ka Hiiumaa ja Gotlandi köögikultuurides. „Tõime siia külakostiks Hiiumaa küpsiseid. Meid kostitatakse kohaliku köögi hõrgutistega, menüüs on loomulikult kalaroad, Gotlandi lammas ja safranipannkoogid,“ ütles Üksvärav.
Hiiumaa turismiklaster loodi 2021. aastal et suurendada Hiiumaa kui merelise sihtkoha tuntust Eestis ja väljaspool. Turismiklastri tegevusi toetab Euroopa Liidu regionaalarengu fond piirkonna konkurentsivõime tugevdamise meetme kaudu.
