Pane tähele: kuidas reisil olles mürgistusohte vältida?

Viimasel kahel aastal on Eestis sagenenud alla üheaastaste laste mürgistusjuhtumid. Üks sagedasemaid mürgistuse põhjustajaid on ravimid. Reisides ja väljasõitudel võivad ravimid kogemata laste kätte sattuda, mistõttu on oluline üle vaadata, kuidas neid sel ajal hoiustada.

Esmalt - millised ravimeid üldse reisile kaasa võtta? Kui tegemist on kroonilise haigega, siis loomulikult peavad tal kaasas olema kõik tema igapäevased ravimid. „Ülejäänu sõltub juba reisi sihtkohast ja eesmärgist – aga valuvaigisti ja palavikualandaja, mis on üks ja sama ravim enamasti, võiks kaasas olla. Päikese kätte minnes igaks juhuks põletusgeel, allergiaravim, ehk ka söetablett,“ sõnas Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas.

Ravimid tuleb laste pilgu alt ära panna

Kaasa võetud ravimeid tuleb hoiustada nii, et need ei satuks valedesse kätesse. „Lastega reisides peab tagama, et ravimid oleksid hoiustatud nii, et lapsed neid kätte ei saaks. Suvel on enamasti inimestel puhkus ja palju reisimist ning ka lihtsalt külas käimist. Ka külla minnes tuleb vaadata, et näiteks käekott, kus on ravimid, oleks pandud nii, et uudishimulikud lapsed neid kätte ei saaks,“ ütles Alamaa-Aas.

Mõistlik oleks nt käekott ravimitega panna kõrgemale, kust laps neid kätte ei saa. Ka siis, kui tuttavate lapsed külla tulevad, peab vaatama ega ravimid ole jäänud kuhugi, kust väikesed lapsed need kätte saavad. „Selliselt on õnnetusi juhtunud, et laps läheb uudistama külalise käekotti või külla minnes leiab näiteks vanaema tugevatoimelised ravimid öökapilt,“ märkis Alamaa-Aas.

Reisil olles võib ravimid panna näiteks seifi. Kui seda või muud lukustatavat kappi ei ole, tuleks ravimite jaoks valida mõni muu koht, kuhu lapsed ligi ei saa. „Kindlasti ei tohiks alahinnata laste nutikust. Näiteks kui arvate, et ravimipudel, mis on n-ö lastekindla korgiga, on juba ohutu ja selle võib jätta kuhu iganes, siis nii see ei ole. Lapsed õpivad väga ruttu ja kui nad juba näevad, kuidas teie seda pudelit avate, siis õpivad nad kiirelt seda ise ka tegama,“ ütles Alamaa-Aas, et ära tuleks panna kõik ravimid.

„Samuti on oluline säilitada ravimeid originaalpakendis, et kui õnnetus juhtubki, siis on aru saada, mis ravimiga on tegu. Lastega peredes oleks hea kasutada võimalikult väikseid blisterpakendeid [õhukesest kilest või paberist pakend, mis koosneb mitmest ühekaupa justkui mulli sisse pakitud esemest – toim.] – on suur vahe, kas laps saab kätte 10-tabletise blisterpakendi või 100 tabletise ravimipurgi,“ lisas ta.

Oluline on aga lisaks tablettidele panna ära ka näiteks ravimiplaastrid. „Viimasel ajal on päris palju õnnetusi juhtunud just ravimiplaastritega. Inimesed on harjunud tabletid ära panema, aga plaastrid on jäänud tähelepanuta. Erinevaid ravimeid on plaastrivormis. Kui teil näiteks koristadades eakate juures või kusagil mujal tekib olukord, kus ei saa päriselt aru, mis ravimiga on tegemist, siis võtke kaasa või tehke pilt ja küsige apteegist, me aitame tuvastada ja anname nõu, mis ravim see on ja mis sellega edasi teha,“ sõnas Alamaa-Aas.

Reisil olles tuleb ka jälgida, et ravimid ei jääks päikese kätte vedelema. „Ravimeid säilitatakse enamasti toatemperatuuril ehk 18-25 kraadi juures. Kui ravimid jäävad pikalt päikese kätte, siis seal võivad kuumaga tekkida reaktsioonid, mis võivad ravimi toimet muuta. Sama kehtib liigse külma kohta, ravimite külmudes võib samuti muutuda tema toime, seetõttu on oluline kinni pidada ravimite säilitamiseks ettenähtud tingimustest,“ selgitas Alamaa-Aas.

Reisile minnes peab arvestama kohalike ohtudega

Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder ütles, et mürgistusinfoliinile 16662 helistatakse aeg-ajalt ka välismaalt. Välismaalt helistades on infoliini number aga teine: (+372 ) 794 3794. Kuigi infoliinil aidatakse ka välismaalt helistajaid, tasub mürgistuse korral pöörduda kindlasti kohaliku arsti poole, kes on paremini kursis sealse piirkonna ohtude ja ravivõimalustega.

„Reisil sõltub terveks- ja ellujäämine suuresti ettevaatusest. Kui omal käel matkates tahetakse kangesti ise midagi korjata, tuleks siiski enne kohalike käest küsida, kas tegemist on söödava liigiga ja kas seda tuleb enne söömist töödelda. Näiteks, üha populaarsemad bambuse- ja sõnajalavõrsed vajavad kindlasti eeltöötlemist,“ sõnas Oder.

Rannapuhkusel tuleb arvestada, et ahvatlevalt kirju mereelu peidab endas mitmesuguseid ohte. Üks tüüpilisemaid juhtumeid, mille puhul välismaalt mürgistusinfoliinile on helistatud, on seotud merisiilikuga.

„Merisiiliku okkad on väga haprad, mistõttu peale astudes need murduvad kergesti ja jäävad kudedesse kinni. Enamasti ei ole okaste eemaldamine vajalik, sest need lahustuvad paari-kolme päeva jooksul ise. Mõne pikaokkalise liigi okkaid tuleb siiski eemaldada kirurgiliselt. Osadel merisiiliku liikidel on okaste vahel teravate kidadega varustatud mürginäärmed. Need võivad inimese külge kinnitunult veel mitmeid tunde mürki eritada ja seetõttu tuleb need kohe naha küljest eemaldada. Tavaliselt põhjustab merisiiliku mürk tugevat lokaalset valu, mõnedel Kagu-Aasia ja Ida-Aafrika liikidel aga ka neuroloogilisi sümptomeid,“ kirjeldas Oder.

Mare Oder paneb reisisellidele südamele, et mistahes tervisekaebuste puhul ei maksa oodata paari päeva pärast saabuvat kojulendu, vaid tasub pöörduda abi saama koha peal. Eestis ei pruugi arst kirjelduse järgi ära tunda looma, keda ta kunagi elus näinud ei ole. Lisaks tunnevad kohalikud oma fauna puhul vajalikke ravivõtteid kindlasti paremini. Paljudel liikidel on suur hulk alamliike, kelle mürgid on toimelt erinevad. Näiteks skorpioni mürk toimib olenevalt liigist närvisüsteemi, südame-veresoonkonna süsteemi või mõlemasse.

Maohammustuse puhul on oluline muuta hammustuskoht liikumatuks ja kannatanu toimetada haiglasse teda võimalikult vähe liigutades, soovitatavalt lamavas asendis. Looduses varitsevate ohtude kõrval tuleb reisi ajal valvsus säilitada ka osturetkedel. Kaugete maade turud peibutavad erinevate looduslike ravimitega. Sealjuures tasub aga meeles pidada, et turg ei ole apteek, mistõttu heast-paremast lookas lettidel pakutavate toodete puhul ei ole garantiid, et ostja saab seda, mida talle lubati.