PUHKUS LEEDUS | 2. osa: Miks peaks eestlane minema Leetu leili viskama?

Nojah, sedasama küsisin oma sõbrannalt viimase hetkeni minagi. Kui me aga Pilaitė veskisse kohale jõuame, saab meile mõlemale ruttu selgeks, miks.

Meie esimene päev Vilniuses möödub nii kiirelt (loe meie varasemaid seiklusi siit), et enne veel, kui sauna kihutame, otsime kiiret kehakinnitust restoranist Katedros Stebuklai. Otsustame mõlemad piirduda salatiga, sest mõte punnis kõhuga leilitamisest ei kõla kuigi ahvatlevalt. Kõrvale rüüpame majalimonaadi, mida leiab menüüst mitmes variatsioonis. Muidugi ka piparmündiga! Kohemaid meenub meile giidi jutt leedukate mündiarmastusest. Võin juba etteruttavalt öelda, et maitsetaime, mis pidavat kasvama pea iga tõelise leeduka aias, kasutavad kohalikud tõepoolest oskuslikult mitte ainult toitude kaunistamiseks, vaid ka maitsepaletis.

Kõhud täis, ongi aeg suunduda Pilaitė veskisse. Enne teeleasumist pole meil vähimatki aimu, mis sorti kogemus meid täpselt ees ootab. Palume igaks sajaks juhuks autojuhil hotellist läbi hüpata, et saaksime jooksu pealt bikiinid kaasa haarata ... Mine sa leedukate saunaharjumusi tea! Kui mööda pisikest külateed sihtkohta jõuame, saame kohemaid aru, et nüüd võivad nad meid, enda meelest puhastverd saunarahvast, küll välja naerda. Tähendab, siin pole mingit „nad“. On vaid saunanaine Lara, kelle vastuvõtt võtab meid esimesest hetkest pahviks. Hooviala piiritlev aed on dekoreeritud, julgen arvata, sadade kuivatatud vihakimbukestega. Seisame paiga seletamatust võlust tardununa, kui juba juhatab ta meid lauda, kus ootavad kimpu seadmist värsked lehed, ja serveerib meile piparmündi ning laimiga maitsestatud Vytautase vett.

Pärast väsitavat matka mööda Vilniuse tänavaid piisaks lõõgastuseks sellestki, ent leiliruum võtab kraade üles ja on aeg minna esimesele sessioonile. Seame end kumbki sisse ise lavale, Larisa paneb peale lõõgastava muusika ja asub „tööle“. Vihtlemise ja massaaži kõrval möllab ta kõikvõimalike looduslähedaste odööride, pihustite ja helitekitajatega. Saame tunda mee, soola, apelsini, nelgi puudutust ... Kuigi üritan vahepeal spikerdava kooliõpilase kombel silmanurgast piiluda, mida veel ja kuidas Larisa täpselt kasutab, tunnen igakord silmi avades end hetke nautimisest välja astuvat. Isegi teataval määral süüdi. Niisiis otsustan, et võib-olla ma ei peagi kõike mõistma ja jäägu seda kogemust varjutama teatav salapäraloor.

Pärast esimest sessiooni juhatab Larisa meid tagaaeda, kuhu on maha seadnud tekkidest lesila. Viskame mõlemad jalad taeva poole. Tunnen, kuidas pulss on laes ja kogu kurnatus sätib end vaikselt kehast lahkuma. Larisa aitab sellele kohe veel kaasa, tehes meile mõlemale kordamööda massaaži. Nagu võluväel leiab ta üles pingest vaevatud kohad mitte ainult kehal, vaid ka sisemaailmas. Ma ei tea, kuidas ta seda teeb, aga hiljem sõbrannaga vesteldes taipame mõlemad, et sellel naisel peavad olema ravitseja käed!

Hinge tekib sõnulseletamatu rahu. Korraga tunduvad iseäranis tühised kõik turjal istuvad töökohustused ja argimured. Laske mul lihtsalt veel siin vedeleda ... Minus, kes ma pole eriliselt esoteerika usku, tekitab see sügavat aukartust. Mõnulemise kõrvale jutustab Laura meile nii muuseas kogemuste vahetamisest meie saunanaise Eda Veerojaga, aga pajatab ka ühest Jeesuse välimusega Eesti mehest. Pärast mõningast mõttevahetust taipame, et see on ju Aivar Pohlak! Oleme me ikka Leedus?

Järgneb teine sessioon, seejärel kolmaski. Vahepeal käime end karastamas üle tee karges järvevees. Nautlemise keskel polegi mul olnud aega märgata, et taevas on vahepeal pilve tõmbunud. Mõistan seda alles siis, kui pärast viimast sessiooni jälle murul pikutan ja tunnen, kuidas silme ees tõmbub pilt kuldseks. Jõuan seda tõlgendada juba omamoodi transsi jõudmisega, kui taipan, et see on siiski kõigest pilve tagant piiluv päike. Aga tunne on tõesti nagu seitsmendas taevas!

Pärast maagilist saunakogemust tagasi Vilniusesse sõites oleme mõlemad heas mõttes keeletud, kehas magus rammestus. Nüüd tahaks lihtsalt hotellitoas vedeleda. Ent paraku tuleb meil end hoopis kibekähku valmis sättida, sest üks korralik välisriigi külastus ei saa mööduda ometi kohalike hõrgutistega tutvumata.

Meid ootab Ertlio Namas ja sealne neljakäiguline degusteerimismenüü, mille iga roa juurde pajatavad teenindajad mõne huvitava müüdi kohalikust toiduajaloost ja leedukate söömisharjumustest. Näiteks teatakse Leedu esimese juustu kohta rääkida, et kuuldavasti toodi retsept omal ajal Hollandist, aga kuna siinne vesi ja koostisosad olid sedavõrd teised, tuli tulemus oodatust erinev ning nii leiutatigi puhtjuhuslikult hoopis Leedu enda juust.

Iga roog viib keele alla ja kui aeg on viimaks magustoidu käes, ei ole ma enam kindel, kuhu see küll mahtuma peaks. Seda enam, et ma ei ole ka kuigi suur desserdiarmastaja Kohe on teenindaja mind lohutamas, et ka leedukad ei ole tegelikult üldse erilised magusasõbrad ja seepärast ei ole neil ka ühtegi väga silmapaistvat neile ainuomast desserti. Küll on magustoidu kõrvale serveeritav jäätis šakotis’e-maitseline. Ja kes meist siis seda kuulsat kuusepuukooki ei teaks? Kuigi olin just oigamas, kuidas rohkem ei mahu ja ega ma ole ka teab mis eriline magustoidusõber, saab desserditaldrik võluväel puhtaks noolitud. 10 punkti 10st!

Pärast õhtusööki oleks tõsine kiusatus leiba luusse lasta. Kindlasti tänaksime end selle eest ka järgmisel hommikul. Vahepeal on nimelt selgunud, et väljasõit kuumaõhupallilennule stardib õhtu asemel hoopis 4.50 hommikul. Ja kuigi ilmaolud on natuke heitlikud, hinnatakse, et lend võiks toimuda umbes 95% tõenäosusega. Ometi, kui oleme peaaegu hotelli jõudmas, tirib Kultuuriöölt kostuv muusika ja melu meid siiski nagu võluväel korraks ka meelelahutuse Mekasse ehk Vilniause ja Islandijose tänavale. Leiame eest ühe toreda Norra artisti ja unustame end teda kuulama. Kuigi vihma kallab sedavõrd, et istumiseks mõeldud heinapallidest on saanud hoopis kuiva-jala-seisupingid, ei lase me end sellest heidutada. Pärineb ju riigi nimigi (Lietuva) kuuldavasti leedukeelsetest sõnadest lyti (sadama) ja lietus (vihm). Nii et kas see ei käi mitte vaikimisi asja juurde? Las kallab!

Loe meie järgmisi seiklusi siit.