FOTOD | Sõida sel suvel Jõgevamaale – siin saad ennenägematu külalislahkuse osaliseks

Päris huvitav on Eestis hommikul kell kaheksa reisi alustada nii, et õues on JUBA kuum. Kui Viking Motorsisse kohale jõuame, et meie kolmas reisisell – Peugeot 408 pistikhübriid – kaasa haarata, saab teksad juba lühkarite vastu vahetada ja rohkem ei peagi terve reisi jooksul ühtki pikka riietuseset kotist välja võtma. Puhkus nagu lõunamaal!

Kotid autosse pakitud, võib teekond alata. Meie imeilus siniroheline Peugeot võtab kohalt sujuvalt kui toonekurg ja sõit Jõgevamaa poole algab. Kui muidu võivad pikad autosõidud kuumal suvepäeval veidi tüütud olla, siis meie autoga on terve teekond puhas rõõm, täielik mugavuse uus tase.

Rannamõnud Kuremaal

Meie esimene peatuspaik on Kuremaa rand Jõgevamaal. Küll on mõnus pärast pikka autosõitu lainetesse hüpata ja soojas järvevees kogu reisitolm maha pesta. Kuremaa rand on ainuke Jõgevamaa supelrand – siin on ilus liivarand, ujumissild, kalastamiseks on võimalik rentida õnge.

Kohtume Kuremaa ranna ja kõige selle juurde kuuluva arendamise omale südameasjaks võtnud Janek Kivimurdiga. Mees teeb seal kõike, alates ranna korrashoiust – muu hulgas tuuakse randa igal aastal Siimusti karjäärist 120 tonni (!) liiva – kuni Rannamaja kohviku ja majutusega tegelemiseni.

Janeki sõnul saab Kuremaal lisaks suplemisele veel palju põnevat ette võtta. „Siin on võimalik laenutada paati, vesiratast, surfiratast ja SUP-lauda. Kuremaa järv on ka väga kalarikas, siin saab laenutada ka õnge,“ räägib ta. „Ümber järve on ilusad matkarajad, lähedal asub äsja renoveeritud Kuremaa loss ja veski. Väga lähedal on ka Palamuse muuseum, nii et tegemist jagub.“

Ööbimisvõimalus on olemas Rannamajas või telkimisplatsil, lähedal asub ka kämping, nii et perepuhkuseks on Kuremaa rand ideaalne paik. Uuri lähemalt Kuremaa ranna kodulehelt ja Facebookist.

Vaata fotosid Kuremaa rannast:

Palamuse muuseum

Pärast rannamõnusid Kuremaa rannas keerame autonina Palamuse suunas, sest kui oled juba Jõgevamaal, siis ega Oskar Lutsu kodukanti saa küll külastamata jätta. Nagu ütles juba Arno Tali: ikka tahad ju sinna, kus on päike ja heinamaa ...

Palamusel võtab meid vastu Palamuse muuseumi direktor Arne Tegelmann, kes isiklikult teeb meile ülipõneva ekskursiooni läbi terve muuseumi. Uskumatu, kuidas ta teab peast kõiki aastaarve, fakte ajaloost, oskab vastata kõikidele küsimustele. Sellist pühendumist näha ja sellest osa saada on suur nauding. Meie teadmised Lutsu legendaarse Tootsi-lugude sarja kohta kasvasid selle ekskursiooni käigus ebaproportsionaalselt palju – või siis teadsime me enne lihtsalt liiga vähe? Kas sina näiteks teadsid, et Oskar Luts oli vaid 25-aastane, kui ta „Kevade“ kirjutas? Või et tüdrukuid käis sel ajal kihelkonnakoolis äärmiselt vähe – kas raamatust-filmist tuleb üldse keegi meelde peale Teele? Et köster, kelle nimi oli Aleksander Nieländer, ei osanud õppetööks vajalikku vene keelt, seepärast tuli kooli võtta abiõpetaja Ludvig Roose, kellest sai õpetaja Lauri prototüüp? Et köstriproua oli väikestviisi taimetark ja tervisliku toitumise propageerija?

Palamuse muuseum avati vanas koolimajas aastal 1987 ja uus ekspositsioonimaja valmis aastal 2018. Lisaks on alles vana saun ja köstri ait. Uuri Palamuse muuseumi kohta lähemalt nende kodulehelt ja Facebookist.

Vaata fotosid Palamuse muuseumist:

Laisholm Pubi hiiglaslik kõhutäis

Kui alustad päeva kell seitse, sõidad tunde autoga, ujud, jalutad, avastad muuseumi, jalutad veel, pole ime, et kella kahe paiku on kõht nii tühi, et silme ees hakkab virvendama. Et süüa saada, on meil vaja sõita Jõgeva linna Laisholmi pubisse, õnneks pole sinna Palamuselt väga pikk maa ...

Laisholmis võtab meid vastu vanemteenindaja Reelika, kes sööb meiega koos ja räägib lähemalt pubiasjadest. Me ei jõua ära imestada, kui ta kirjeldab, kuidas möödunud nädalavahetusel üksi 80 inimest ära teenindas ja kui kokal läks kiireks, aitas vahepeal veel teda ka. Vaatame noort naist aukartusega. Meie ei suudaks seda iialgi – me ei ole võimelised isegi pubi hiiglaslikku toiduportsjonit päris lõpuni sööma, kuigi see on äärmiselt maitsev ja ehe, kartulipuder on kodune ja karbonaad aus. Uuri lähemalt Laisholm Pubi Facebooki lehelt.

Vaata fotosid Laisholm Pubist:

Mustvee ja Laidi aed

Pärast tublit kõhutäit istume autosse, ohkame rahulolevalt ja hakkame sõitma Mustvee poole. Kohtumispaigaks Mustvee rand ja meid ootab Mustvee kultuurikeskuse omanik ning juhataja Laidi Zalekešina. Sõita pole palju, vaid 33 kilomeetrit. Õnneks paneme sõbrannaga suures jutuhoos õigest teeotsast mööda ja tänu sellele saame Mustveele läheneda teisest otsast, mööda maalilist Raja ja Omedu külateed, mis vonkleb otse mööda Peipsi äärt. Seal tahaks sõita viis kilomeetrit tunnis, sest vaated on imekaunid ja majapidamised püüavad kõigest väest pilku. Aga katsume siiski mõõdukalt kiirustada, sest Laidi ootab.

Vaata, mida saab näha ja teha Raja-Omedu külateel:

Mustvee randa jõudnud, näemegi kohe meie poole tõttamas punasekirjude juustega efektset naist. See temperamentne ja rõõmsameelne inimene ongi Laidi Zalekešina, Mustvee hing ning süda. Siin on ta sündinud ja kasvanud, abiellunud ning lapsed saanud. On kohe aru saada, kuidas Laidi armastab oma kodukohta – just sellised inimesed peaksid alati oma kodukohta tutvustama. Me armume Mustveesse kohe, siin pole küsimustki. Laidi näitab meile Mustvee randa, viib meid vaatama Mustvee viit kirikut, söödame koos temaga „kuldkalu“ Mustvee Kalakioski juures ja viimaks saame näha kuulsat Laidi aeda, mis pälvis 2020. aastal presidendilt tunnustuse „Eesti kaunis kodu“.

Peipsi kalad ja kuninglik visiit Hurmuri juurde

Laidi aias me ainult ahhetame, see on lihtsalt nii ilus. Aga Laidil on meile ka üllatus – ta jätab meid hetkeks aeda omapead imetlema ja pildistama ning naaseb siis kandikutäie hõrgutistega. Nimelt toob ta meile maitsmiseks Peipsi põhikaladest valmistatud road: soolarääbis marinaadis, marineeritud haug, koha tainas ja latikatasku, mille sees sibulaga praetud latikamari. Kõrvale värske soolakurk ja maasikad. Lisaks on Mustvee abivallavanem Reili Tooming isiklikult meile imelise koogi küpsetanud. Milline vastuvõtt! Mustvee peaks saama külalislahkuse medali. See pidusöök paneb i-le täpi ja, kõhud head-paremat täis, olemegi valmis oma pikka päeva lõpetama hakkama.

Aga selgub, et õhtu ei saa lõppeda ilma visiidita Hurmuri juurde. Kes on Hurmur? Loomulikult Mustvee kuulus raamatukogukass, keda pärast seda, kui president Alar Karis teda oma külaskäigul süles hoidis, nimetatakse ka presidendi kassiks. Sel ilusal Vene sinisel on isegi oma Facebooki leht.

Mustvee meeldis meile nii väga, et isegi väsinuna oma majutuspaika jõudes võtsime pärast väikest puhkust ette veel jalutusretke hämarduvas Mustvees, kus kohtasime vaid mõnda üksikut inimest, kuid see-eest palju kajakaid ja tohutuid putukaparvi veepiiril, kes vist üritasid lavastada oma versiooni Hitchcocki filmist „Linnud“.

Vaata fotosid Mustveest päeval ja hämaruses, Laidi aiast ning muidugi Hurmurist:

Peipsi Teemaja, härra Leib ja proua Sai ... Vabandust, Ivantšai

Meie majutuskohta Peipsi Teemajja pääseb uksekoodiga, mille annab meile teemaja üks omanikest Eveli Tooming, kellelt saame ka eriti toreda uudise – nimelt oleme esimesed öised külalised selles majas. Meie päralt on terve kolmekorruseline maja ja toa võime ise valida kolme imeilusa hulgast. Booking.com-i laaditi Peipsi Teemaja majutuskohana üles alles päev enne meie saabumist ja kui esimesed testijad soovitame seda kohta väga soojalt!

Pärast pikka ja sügavat ööund kohtume allkorrusel ka Eveliga, kes pakub meile imemaitsvaid bruschetta'sid, omletti ja sibulapirukat. Toidu nautimise kõrvalt uurime Evelilt maja ajaloo kohta.

Eveli sõnul on siin olnud pank, sidejaoskond ja juuksuritöökoda, isegi mängupõrgu. „2017. aastal, kui meie selle maja ostsime, oli ta hästi armetus seisus, aga nägime selle potentsiaali,“ räägib ta. „Maja aga ehitas härra Leib, kes pidas siin pagaritöökoda – allkorrusel on säilinud isegi baranka-ahi! Majal on kolm korrust sellepärast, et härra Leival oli kolm tütart, kellele ta tahtis maja pärandada. Nüüd on kolmandal korrusel majutus, teisel korrusel suur saal, kus saab korraldada üritusi, ning esimesel korrusel pood ja kohvik.“

Eveli õpetab meile ka seda, kuidas teha Ivani teed ehk ivantšaid. Meie arvasime enne üldse, et tegu on lihtsalt kuivatatud põdrakanepiga, aga tegelikult tuleb põdrakanepilehed pärast korjamist kõigepealt rullida, et mahlad välja tuleks, siis lasta need käärima ja alles pärast seda kuivatada. Teed serveerides tuleb vett rikastada ehk kallata tee kolm korda tassi ja tagasi ning alles siis on see oma parimas vormis ja valmis joomiseks.

Uuri Peipsi Teemaja kohta lähemalt nende kodulehelt ja Facebookist.

Vaata fotosid Peipsi Teemajast:

Turvaliselt ja mugavalt sõidutas blogijaid Jõgevamaal Peugeot.