Tartus mängitakse halastamatult tunnetega
Kui harilikult on AHHAA teaduskeskus üks Tartus käigu kõrvalosa, et näitaks midagi ka lastele, siis värskelt valmis saanud näitus on midagi sellist, mille pärast kohe ülikoolilinna punuda.
Sel korral on ahhaakad rajanud püsiekspositsiooni juurde paarisaja meetri jagu Indiana Jonesi filmidest tuttavaid kaevanduskäike. Mitte lihtsalt fotokangaga palistatud raja, vaid päris ehtsa rägastiku, kus seinad-lagi nagu kivist ja varingute kaitseks palkidest konstruktsioonid. Kaubamaja-suurused kivipallid sealses hämaruses just külastajaid taga ei aja, kuid närvikõdi ja tegemise lusti pakkuvaid uusi interaktiivseid eksponaate on erinevatesse soppidesse peidetud küll ja küll. Nii paarikümne kanti. Erinevaid ja põnevaid ning kõik tegelevad meeltega. Meeliülendavalt!
Sekundiga saab selgeks, et harjumuspärase maailma nihkesse ajamiseks piisab vaid väiksest nõksust. Õrn liigutus ja kõik on uus. Uus ja veider! Uus ja haarav! Õnneks on nihkest tagasitulek sama lihtne kui sinna minek ja nii võib kogu päevaks jäädagi end eri reaalsuste vahel mõnusalt edasi-tagasi solgutama. Just kogu päevaks, sest keskuse pilet kehtib hommikust õhtuni, käi siis vahepeal linna peal söömas või isegi kinos.
Nina, vurrud, saba
Emad-isad mäletavad ehk lapsepõlvest multifilmi, kus triibuline kass Matroskin kriiskab, et nina-vurrud-saba – see on tema dokument. Sama dokumenti pillutab väljapanek päris uhkelt, pannes proovile kord nägemise, kuulmise, siis haistmis- ja kompimismeele.
Kui küsida väljapaneku ideest teostuseni viinud tiimiliikmete Andres Kuura ja Rando Saare käest kõige ägedama eksponaadi kohta, jäävad muidu kiire vastusega mehed äkki vait – kõik on äge.
Ägedalt saab särtsu, kuulata muusikat hammaste ja mitte kõrvadega, muuta silmamunas mustvalge maailm värviliseks, ronida üles ja alla temperatuuritornis või püüda püsti jääda tuuletunnelis, kus iilid ei lennuta lihtalt juukseid, vaid viivad õlad selja taha. Rahulikumaid eksponaate on ikka ka. Näiteks selliseid, millega vanaema-vanaisa oma kaugesse kooliaega unustatud teadmisi taastada saavad sel ajal, kui lapselapsed keskuses ringi rallivad.
Nagu Ahhaas ikka, mängitakse seal taju ja tunnetega. Tehakse targemaks ka ja kui selliseks tahad, siis mine! Juba sellepärast, et kõik, mida uuel näitusel näed-kuuled-haistad, on Eestis tehtud ja mitte riigist riiki lohistatav laenuvärk.
Ahjaa! Parkida saab ka. Maja all ja maja taga ning keskuse külastajana päev otsa niisama. Pole paha tasulises Tartu kesklinnas. Pilet osta ette, siis pole vaja aega keskuses sabas seismisele kulutada!
„AHHAA, MEELED“ on valla iga päev. Tunne, kui julged!
Artikli ilmumist rahastatakse Euroopa Liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames.