Albaania - Euroopa viimane aare

Albaania on pindalalt Šveitsist väikesem, kuid avastada on seal palju. Lisaks pealinnale Tiranale tasub külastada ka teisi linnu.

Juba vaade lennukiaknast rohketele lumistele mäetippudele paneb mõtlema, kuidas nad kõik sinna vahele ära mahuvad. Albaania on oma 28 748 ruutkilomeetriga väiksem Šveitsistki ja 70% pindalast jääb mägede alla. Hea sealjuures teada, et enamus, kokku 10 miljonist albaanlasest, elab väljaspool Albaaniat, nii mahuvad 3 miljonit albaanlast mägede vahele ära. Geograafiliselt asub see Balkani poolsaar põnevas kohas, ümbritsetud Montenegrost, Makedooniast, Kreekast ja Kosovost.

Albaania rannik on 476 kilomeetrit pikk ja seega leiab seal nii Aadria liiva- kui Ioonia mere kiviklibulisi randasid, see-eest sügavama imeselge veega. Õhtune jalutuskäik Vlores mööda Lungo Maret annab juba ettekujutuse sellest, miks albaanlased armastavad öelda, et nemad ongi teine Rimini. Otrantost on ju ka ainult 72 kilomeetrit Itaalia piirini. Las jääb lahtiseks, kas Albaania on tõesti see viimane Euroopa veel lihvimata teemant, nagu teda armastatakse nimetada, seda tulebki sinna avastama minna.