Broneeri oma piletid varakult

Laevapileteid soetades tuleb kindlasti jälgida sama loogikat nagu lennukiga või bussiga reisides - mida varem omale pileti ostad, seda kindlam. Tuleb arvestada, et tavaliselt on kõrgem nõudlus piletitele nädalavahetusel ning suuremate pühade ajal. Rosingu sõnul sõltuvad hinnad ka reisijate arvust. „Laeva täituvus mõjutab näiteks seda, mis kajutid saadaval on. Viimasel hetke piletitega ei pruugi olla vaba kajutit sobivas hinnaklassis või eelistatud mugavustega,“ selgitab Rosing. Seega, mida varem piletit osta, seda soodsam see on.

Sadamasse saabumine

Kuigi sadamas ei pea enamasti nii vara kohal olema kui lennujaamas, siis ei ole ka viimasel minutil kohale kihutamine mõistlik. Rosingu sõnul suletakse üldiselt autodele check-in üks tund enne laeva väljumist. Kindlasti tuleb aga enne reisi see informatsioon üle kontrollida, sest igal laevafirmal kehtivad oma regulatsioonid ja nõuded. Enne sadamasse minekut tasub üle vaadata ka oma reisidokumendid. Euroopa Liidu siseselt reisides piisab ainult ID-kaardist, aga teenindusjuhi sõnul ei ole ka passi olemasolu kunagi liiast. „Samuti soovitan isegi lühikesele laevareisile minnes teha omale Euroopa ravikindlustuskaart. Tegemine on internetis väga lihtne ja tasuta, ning kaart tagab ravi kättesaadavuse ootamatute terviseprobleemide korral,“ soovitab Rosing.

Kuidas tulla toime merehaigusega?

Merehaigus on üks müstiline asi, mida kogevad nii aastaid merd sõitnud kui ka esimest korda laeval viibivad reisijad. Kui on teada, et reisi ajal võib meri olla tormine, soovitab Rosing enne reisi pöörduda oma perearsti või apteekri poole, et merehaigust ennetavate või leevendavate abivahendite kohta uurida, sest sümptomeid leevendavad tabletid on täiesti olemas. Merehaigust kartes tasub mõelda ka sellele, millist kajutit omale broneerida. „Mida rohkem laeva keskosas ja madalamal tekil kajut on, seda vähem on tunda lainetust,“ kommenteerib Rosing. Kui sümptomid on juba olemas, siis tihti ei olegi muud teha, kui voodis pikali lesida. Samuti on soovitatav juua vett või fokusseerida oma pilk mõnele paigal seisvale objektile, merereisi puhul näiteks horisondile. Merehaiguse sümptomite all pikalt kannatamise vältimiseks võib otsida lühemaid mereteid Eesti ja naaberriikide vahel. DFDS sõidab näiteks Rootsi kõigest 10 tunniga.

Pea meeles ajavahet

Eestist Rootsi reisides tuleb arvestada ka tunnise ajavahega. Tänapäeva mobiilidel muutub Rootsi operatiivvõrku jõudes telefoni kell automaatselt. Kui soovid selle muutumist vältida, tuleks telefoni seadetest automaatne regiooni muutus maha võtta. Rosing soovitab kõigil reisijatel reisi ajal telefon lennurežiimile lülitada. „Kodumaise võrgu kadudes läheb telefon automaatselt laevas levivale satelliitvõrgule üle, mille maksumus on väga kõrge,“ selgitab teenindusjuht. Väga oluline on ka meeles pidada, et Eestist väljuvate laevade ajad on kõik Eesti ajavööndis - laeva saabumine ja väljumine, pardal olevate müügikohtade ja restoranide lahtiolekuajad on seatud kohaliku aja järgi.

Ohutu liikumine laeval

Esimest korda laevaga reisides võib tekkida küsimusi ka pardal liikumise kohta. Näiteks on laeva merel oleku ajal on autotekil viibimine keelatud. „Kõik vajalikud asjad tuleb autost kohe kajutisse kaasa võtta. Kui tekib vajadus autost siiski midagi tuua, tuleb pöörduda laeva infolauda,mning saate koos meeskonnaliikmega autotekil ära käia,“ lisab Rosing. Oluline on hoida silm peal ka check-inis saadud kajuti elektroonilisel uksekaardil.

Kindlasti tuleb neid endaga laevas liikudes kaasas kanda, sest kajutite uksed sulguvad automaatselt. Sealjuures ei ole soovitatav uksekaarti hoida pikalt oma mobiiltelefoni läheduses, sest kaardi magentriba võib saada kahjustada ning lõpetada ukse avamise. Laeva sadamast väljudes tasub tähele panna ka laeva kõlaritest tutvustavaid ohutusmeetmeid. See info on muidugi olemas ka kajutites ja laeva koridorides.