Pooleteistkilomeetri pikkune matkarada läheb läbi kadakase loopealse ning kulgeb edasi seljandikul, mis asub tosin meetrit üle ümbritseva maapinna. Seljandikku katab liigirikas loomets, panga all võib vaadelda Eestis suhteliselt haruldast salumetsa. Kõrgendiku merepoolne paesein on arvatavasti ligi 6000 aastat vana.

Rada jätkub saja kahekümne meetri pikkuse laudtee ja treppidena, mis lõppevad Silmaallika juures. Seal asunud vanadel aegadel ohvripaik. Salumäel on ka muinaslinnuse jäänused, näha saab madalat linnusevalli.

Matsalu rahvuspark oma ligi 500 km² pindalaga on arvatud rahvusvahelise tähtsusega märgalade – Ramsari alade hulka. Matsalus elavad loodus ja inimene kõrvuti, teineteist täiendades ja hoides. Asjata ei nimetata Matsalu tähtsamaid alasid poollooduslikeks – ilma mõõduka inimtegevuseta ei säili avarad luhad, rannakarjamaad ja puisniidud, mis on koduks nii paljudele looma-, linnu- ja taimeliikidele.