Airbus A330 oli teel Rio de Janeirost Pariisi, kui see 2009. aasta juunis äikesetormi ajal Atlandi ookeani kukkus, tappes inimesi 33 erinevast riigist.

Nii Air France kui ka Airbus eitasid tahtmatut tapmist. Prantsuse kohus tegi täna otsuse pärast kahekuulist kohtuprotsessi. Air France on hukkunute peredele hüvitist maksnud.

Ametlikku aruannet katastroofi kohta hakati koostama pärast seda, kui pärast kaheaastast otsingut leiti lennuki pardasalvestis. Sellest leiti, et õhusõiduki allakukkumine oli tingitud mitmest tegurist, sealhulgas jäätumisest välise anduri ehk pitot-torudes, ja oli tingitud ka piloodi veast.

Kogu lennuki meeskond hukkus katastroofis. Air France’ile heideti ette, et lennufirma ei olnud rakendanud väljaõpet pitot-torude jäätumise puhuks, ning Airbusi süüdistati selles, et ettevõte ei teavitanud lennuettevõtjaid ja meeskonda piisavalt pitot-torude vigadest ega taganud väljaõpet selle riski vähendamiseks.

Ameerika uudistekanali Associated Pressi uurimine leidis, et Airbus oli teadlik pitot-torudega kaasnevatest probleemidest vähemalt 2002. aastast alates, kuid ei olnud neid enne tragöödiat välja vahetanud. Kõnealune toru mudel – Thales AA pitot – keelustati hiljem ja asendati. Vahepeal muutis Air France oma koolitusjuhendeid ja simulatsioone.

Kuidas lennuk alla kukkus?

Lennuk sattus tormi keskele, mistõttu tungis jää torudesse. See aga viis selleni, et lennuki kiiruse ja kõrguse mõõtmissüsteemid lakkasid töötamast, seega lülitus välja ka autopiloot.

Lennuki meeskond jätkas käsitsi juhtimist, kuid vigaste navigatsiooniandmetega. Seejärel sattus lennuk aerodünaamilisse varisemisse, lennuki nina kaldus ülespoole, mille tagajärjel kukkus lennuk merre.