„Siseturismi suure osakaalu tõttu väiksemates linnades ja maakondades läks lühirent kriisiajal tõusujoones. Nüüd võib aga öelda, et ka suurema välisturistide osakaaluga Tallinnas on kriisieelsed mahud taastunud,“ sõnas EASi ja KredExi ühendasutuse turismijuht Rainer Aavik.

Aasta esimese kahe kuuga broneeriti Eestis kokku üüripindu 134 200 ööks. Seda oli 26% rohkem kui 2019. aastal samal ajal ja 15% rohkem kui mullu samal ajal. Võrreldes 2019. aastaga oli broneeritud ööde arv suurem kõigis sihtkohtades, sealhulgas Tallinnas, kus seni oli taastumine aeglasem kui mujal Eestis.

Eelmisel aastal jäi Tallinn ainsana veel 2019. aasta mahtudele alla, samas kui kõik teised sihtkohad juba ületasid seda taset. Airbnb’sse ja sarnastesse portaalidesse oma ööbimise kohta oma ööbimise kohta tagasisidet kirjutanud klientidest ligi kolmandik oli aasta alguses Eestist, ligi viiendik Soomest, kümnendik Suurbritanniast, 6% Saksamaalt, 5% Lätist ja 5% USAst.

Lühiajaliste üüripindade pakkumiste arv muutub aasta lõikes, olles kõige kõrgem tavapäraselt juulis ja kõige madalam esimeses kvartalis. Nii jaanuaris kui ka veebruaris oli lühiajalisi üüripindu pakkumises pisut üle 7200. Eestis pakutavatest üüripindadest 31% oli Tallinnas, 15% Pärnumaal ja 10% Tartumaal. Arvuliselt kõige rohkem on aasta esimestel kuudel lisandunud üüripindade pakkumisi Tartu ja Võru maakonnas. Eestis keskmiselt olid 74% üüripindadest sellised, mille pakkujale kuulus vähemalt kaks üüripinda ning keda võib pidada nn professionaalseteks pakkujateks.

„Lühiajaliste rendipindade andmed sisalduvad osalt majutusstatistikas, sest rendipindade portaalides turundavad end ka mõned väiksemad majutusettevõtted, näiteks puhkemajad või kodumajutused. Siiski näitavad need andmed meile lühirendiäri mahte ning turismi olukorda,“ sõnas Aavik. Jaanuaris jäi turistide ööbimiste arv majutusettevõtetes veel 8% võrra maha 2019. aasta jaanuari rekordtulemusest. Veebruari ööbimised majutusettevõtetes avaldab Statistikaamet 11. aprillil.