Baltic Princessi kinnipidamisruume kontrolliti esimest korda, seejuures avastatud probleeme võib esineda ka teistel laevadel. Tallink Silja kommunikatsioonijuht Marika Nöjd sõnas, et ombudsmani otsus on aluseks tegevusvaldkonna ühisele poliitikale. Suunised koostab Soome laevaomanike liit.

Kontrollitud kinnipidamisteadete hulgas oli kaks juhtumit, kus naisreisijatelt võeti riided ära. Nad peeti kinni enesehävitusliku käitumise tõttu ja riiete äravõtmist põhjendati nende ohutuse tagamisega.

Nöjd selgitas, et selle, kuidas olukordi lahendatakse, otsustab turvameeskond. Ta lisas, et pardal on alati ka tegevuse eest vastutav ohutusametnik. „Laeva kapten vastutab alati selle eest, mis toimub pardal.“ Ta lisas, et kui reisija riided ohustavad tema elu, võetakse need ära. „Sellisel juhul antakse neile tekk, et end kaitsta.“ Jääskeläinen on algatanud nende juhtumite uurimise.

Juhtumid teeb probleemseks asjaolu, et kinnipeetud olid naised, turvatöötajad aga mehed. Siseministeeriumi määruse järgi peavad kinnipeetav ja turvatöötaja olema samast soost, juhul kui peale ülerõivaste võetakse ära ka muud riided.

Info laeva pardal korraldatud kinnipidamiste kohta tuleb edastada politseile. Baltic Princessi kinnipidamisaruandeid pole aga politseijaoskonnale edastatud, kui politsei ei ole neid konkreetselt nõudnud. Ettevõte on lubanud edaspidi aruanded politseile saata.

„Soome laevandusettevõtjad koostavad suunised näiteks kinnipidamisteatiste politseile edastamise kohta ning eesmärk on saavutada ühtne praktika kogu tegevusalal,“ selgitas Nöjd. Samuti pole politsei kinnipidamisruume kontrollinud, kuigi ta peaks need enne kasutuselevõttu heaks kiitma.

Pardal ei tohiks olla eraldi kajuteid kinnipeetute jaoks, Baltic Princessil on neid kuus. Igas kajutis on WC ja valvekaamera. „Politsei arestimajade puhul on nõutav, et igas asutuses, kus inimesi hoitakse, oleks häirenupp,“ märkis esindusnõunik Juha Haapamäki. Eespool mainitud kajutites häirenuppu polnud. Valvekaameratega seostub ühtlasi privaatsusprobleem, sest need olid ka WC-s.

Meretöönormide seaduse järgi ei pea laeva pardal olema korrakaitseametnikku, sest kaptenil ja tema abilistel on õigus kasutada korra säilitamiseks vajalikku jõudu. Meeskonnal on pipragaas ja käerauad ning nad tegutsevad vastavalt olukorrale. „Peamine on tagada teiste reisijate ja personali turvalisus,“ sõnas Nöjd. Ombudsman tõi esile, et vajaliku jõu määratlus seadustikus on küsitav.