Albaanias koristati Euroopa kõige prügisemat jõge

Oli maikuu, aga väljas oli meie mõistes juba suur suvi. Päike kõrvetas ja kurk kuivas. Otsisin lõputuna näivast prügihunnikust kosmeetikat: jumestuskreemi tuube, tühje šampoonipudeleid, kreemikarpe ja kasutatud ripsmetušše. Suured mustad prügikotid täitusid kiirelt aga rannaliiv oli ikka sama prügine kui siis, kui koristamisega alustasime. Vees, plastikupudelite vahel, ujus kajakas. Kuskilt prügihunnikust paistsid nuku jalad ning üle prügise ranna ratsutas ükskõik albaanlane hõbehalli hobusel.

Olen Albaania sadamalinna Durrëse lähedal Ishmi jõe suudme juures koos umbes viiekümne vabatahtlikuga randa koristamas. Kõlaritest kostab vali balkani popmuusika ning vabatahtlikud töötavad hoogsalt. Nad on üle saanud esialgsest šokist, mis meid tabas, kui randa saabusime. Olen rännanud nii Kesk-Ameerikas kui Indoneesias, kus meri toob sageli rannale vanu plätusid, kalavõrke, kanistreid ja katkisi nukke, kuid midagi sellist nagu siin, pole ma kunagi enne näinud. Rand oli nii paksult prügi täis, et liiva enam peaaegu ei paistnud.

Ishmi kuulub 1000 kõige prügisema jõe hulka maailmas. Igal aastal voolab just sellest jõest merre enam kui 700 000 kilogrammi plastikut. Kui ma põlved prügis tühje hambapasta- ja kreemituube prügikotti loopisin, hakkas mul õudne. Ma pole siinoldud nädala jooksul veel kordagi Albaanias poodi jõudnud. Sellegipoolest sai mulle kõigest poole tunniga siinsetel poelettidel leiduv vägagi selgeks. Samuti jõudis mulle kohale, kui palju prügi me tegelikult toodame.