Horvaatia on kujult piklik ja rendiautoga hästi läbitav – kõik on justkui ühes kohas ning suuremate vaatamisväärsuste külastamiseks pole vaja päevi kulutada. Üks võimalus mööda Horvaatiat liikuda on käänuline ja kaunite külakestega palistatud rannaäärne tee, millelt avanevad merevaated on väärt ajakulu, mis seda trassi pidi liikudes paratamatult kaasneb. Kes aga soovib riigi ühest otsast teise kiiremini jõuda, võib kasutada sisemaal kulgevat kiirteed.

Horvaatia

Eestlaste jaoks on tuntuim Horvaatia linn ilmselt Dubrovnik – küllap osaliselt seetõttu, et sinna lendas omal ajal ka meie oma Estonian Air, sellest suvest aga lennutab kohale airBaltic. Dubrovnik sai iseseisvussõja käigus kõvasti kannatada ja on hiljem taastatud – ühest küljest tunneb külaline siin end kui tõeliselt iidses keskkonnas, teisalt on see iidsus „uus“ ehk hiljuti taastatud. Jalutuskäik ligi kahe kilomeetri pikkusel linnamüüril on vapustav kogemus isegi siis, kui muuseumite ja muude ajalooliselt oluliste hoonete külastamine vahele jätta. Kindlasti tasub aga peatuda frantsisklaste kloostris asuvas Euroopa vanimas apteegis ja botaanikahuvilise kohustuslik peatuspaik on Dubrovniku lähedal asuv maailma vanim arboreetum. Arhitektuuriliselt on kogu Horvaatia tähelepanuväärne ja Dubrovnik on suuteline ka kõige ükskõiksema külalise endasse kirglikult armuma panema.

Dubrovnikust loodes asub Horvaatia suuruselt teine linn Split (suurim on riigi pealinn Zagreb) ja ka siia toob Tallinna lennujaamast otselend. Split ei jää vaatamisväärsusena Dubrovnikule sugugi alla. Lisaks asub siin sadam, kust saab praamiga Horvaatia väikesaartele. Brač, Vis, Lastovo ja Hvar on kõik külastamist väärt ning pakuvad sarnaselt ülejäänud riigiga elamusi nii looduse kui ka hea toidu sõpradele.

Linnahuviline võiks püüda leida aega ka Opatija, Rijeka ja Pula jaoks. Opatija on Horvaatia üks vanimaid turismisihtkohti, mille kümnekilomeetrine rannapromenaad ja hästi hooldatud pargid on inimesi alati lummanud. Rijeka on sadamalinn Horvaatia loodeosas ning Pula tuntud Rooma-aegse amfiteatri ja seal korraldatavate kontsertide poolest.

Split

Paljusid eestlasi on enim üllatanud aga Horvaatia loodus. Siin esinevad väga erinevad ja mitmekesised maastikutüübid, mis muutuvad vastavalt sellele, kui lähedal või kaugel Aadria merest viibida. Horvaatias on palju jugasid – rohkem kui kusagil mujal Euroopas –, kuid nende külastamine sõltub suuresti ilmast, sest matkarajad võivad vihmaga raskesti läbitavaks muutuda. Ka rahvus- ja loodusparkide arvult pole Horvaatial midagi häbeneda ning Plitvice järvistu on neist kõigist kuulsaim. Lisaks on Horvaatia ideaalne koht purjetamiseks. Pole midagi imelisemat nädalakesest sõprade ja renditud purjeka seltsis, millega ühelt Horvaatia saarelt teisele seilata.

Plitvica järvistu

Loomulikult on Horvaatia ka kõigi gurmaanide unistus. Siinne köök on märkimisväärselt mitmekesine ja igal piirkonnal on oma kulinaarne traditsioon. Horvaatia köögi juured ulatuvad iidsetesse aegadesse ning erinevused toiduainete valikus ja toiduvalmistamise vormides on kõige märgatavamad sisemaa ja rannikualade vahel. Sisemaa toitudel on enim kokkupuuteid Ungari ja Türgi köögiga, rannikuala on mõjutanud aga peamiselt Vahemere road.

Horvaatia hõrgutised

Horvaatia on vapustav sihtkoht, mida võib liialdusteta „taskukohaseks Prantsuse Rivieraks“ kutsuda. Elu on siin soodne ning ebavajaliku luksuseta, ent sellevõrra ehedam ja siiram. Riigi ajalugu – sealjuures kõige lähem – võib mõnikord olla ränk, ent seda suurema lugupidamisega me taolistesse sihtkohtadesse reisime. Mõne tunni pikkune otselend riigi kahte suuremasse linna (Split või Dubrovnik) viib iga huvilise Tallinnast rikka kultuuri ja üllatavalt mitmekesise loodusega maale, kus elavad inimesed, kes on suutnud oma riigi kiiresti üles ehitada. Nagu igas maailma riigis, nii on ka Horvaatia põnevaim vaatamisväärsus ikkagi tema elanikud.

Vaata kõiki Tallinna lennujaama sihtkohti, lennufirmasid ja -aegasid siit

Jaga
Kommentaarid