FOTOD | Kas oled kunagi näinud midagi nii vana? 4000 aastat vana Karnaki templikompleks Luxoris peidab põnevaid saladusi

Hurghadas on käinud paljud eestlased ja suur osa neist on võtnud ette ka ekskursiooni Luxorisse. Egiptuse mõistes asub Luxor Hurghadale lähedal, veidi üle 300 kilomeetri ehk 5 tundi autosõitu ja kohal me olemegi.

Luxorit on nimetatud ka maailma suurimaks vabaõhumuuseumiks, sest sellel linnal, mis kandis kunagi Ülem-Egiptuse pealinna Teeba nime, on ette näidata nii mõndagi. Lisaks Karnaki templikompleksile on siin kuulsaimad ajaloomälestised Kuningate Org ja kuninganna Hatšepsuti tempel.

Khaled, meie giid Luxoris on ajalooprofessor ja ise siin Luxoris kõvasti ajaloolisi mälestisi liiva alt välja kühveldanud. Ilma tema jututagi oleks selge, et Karnaki templijoonistustel on palju kõneleda, kuid kui kuulad kedagi, kes oskab lugeda kõiki neid hieroglüüfe, mis templihoonete seinu ja sambaid katavad, on ikka kümme korda põnevam. Panime Khaledit veidi proovile ka - näitasime mõnda väikest nüanssi kuskil kogu selle sigri-migri sees ja ta oskas veenvalt rääkida, mis see on. Muidugi võib arvata, et giidid kasutavad vajadusel ka fantaasiat, aga oli see siis nii või naa, meil oli huvitav ja see oligi kõige olulisem.

Ainuke asi, mis meie giidi jutuvoogu segas, oli üks teine vaatamisväärsus, mis võis täiesti võistelda Karnaki templikompleksiga. Nimelt oli väga vaatamisväärne meie seltskond - viis valget inimest! Huvitaval kombel on kõik ülejäänud templi külastajad kohalikud koolilapsed, neid kohe suurtes kogustes -, kes pidevalt väga meiega rääkida tahtsid. Võiks ju arvata, et turistid on siin tavaline asi, aga võta näpust. Mõned lapsed võtsidki.

Mis puudutab pealkirjas mainitud põnevaid saladusi, siis saan jagada ühte neist, ülejäänute jaoks tuleb ise kohale minna. Järgnev on muidugi rohkem müüt kui saladus, aga arvestades seda, et Egiptuse koolilastele seda templit külastades ei räägita, võib seda siiski niimoodi nimetada.

Nimelt üks põnevaimaid tegelasi Egiptuse mütoloogias on viljakuse jumal Min, kelle kultus sai alguse juba 4. sajandil enne Kristust, enne Egiptuse suurte dünastiate aega. See tegelane on kujutatud mitmel Karnaki templijoonistusel ja püüab alati külastajate tähelepanu, kuna tal on üks käsi, üks jalg ja üks võimas erekteerunud peenis. Mõnel pildil ta seisab niisama, aga ühel näiteks on ta ühe kuninga juures „lüpsil“ - tema imeline sperma oli vanas Egiptuses väga hinnas.

Kuid alguses oli Min olnud täiesti tavaline inimene. Tal oli kaks kätt ja kaks jalga - paljudel varasematel joonistustel-skulptuuridel ongi Mini kujutatud seisvat oma kahel jalal, paremas käes viljapeksuriist ja vasakus tema enda riist. Paistab, et egiptoloogid enam päris täpselt ei teagi, kas see lugu, kuidas Min jäi ilma ühest käest ja ühest jalast ning temast sai jumal, on pigem müüt või folkloor, aga see lugu on rääkimist väärt igal juhul.

Kord ammusel ajal kutsus üks kuningas ühe väikese linna mehed sõtta. Naised jäeti koju ja neid jäi valvama ainult üks mees - Min. Kui kuningas ja tema mehed kuu aja pärast kodulinna tagasi jõudsid, olid kõik linna naised rasedad. Kuningas kutsus Mini välja ja küsis, kuidas see juhtus, et kõik naised rasedaks jäid, kuid Min kehitas vaid õlgu. Kuningas lõikas karistuseks mehe käe maha. Järgmisel aastal kutsuti mehed taas sõdima ja jällegi jäi Min naisi valvama. Kui mehed tagasi tulid, läksid nad marru, sest taas olid kõik naised rasedad. Kuningas nõudis Minilt vastust, kuidas see juhtus, kuid jällegi kehitas mees vaid õlgu ja ütles, et ta ei tea. Seekord lasi kuningas Minil jala ära lõigata. Kolmandal aastal puhkes taas sõda ja nagu juba kombeks, jäi Min naisi valvama. Kuninga ja meeste saabudes olid naised muidugi taas rasedad, Min ei teadnud taaskord asjast midagi ja seekord otsustas kuningas karistuseks Mini peenise ära lõigata lasta. Kuid kui valvurid mehe riided kehalt rebisid ja nägid, kui suur oli Mini peenis, otsustati, et temast saab nüüd hoopis jumal. Vot selline staatuse muutus oli vanas Egiptuses võimalik.

Karnaki templis võiks hea giidi olemasolul terve päeva müüte kuulata, meiegi tegime seda hea mitu tundi, nii et selge see, et Kuningate Oru ja kuninganna Hatshepsuti templit uudistades olime juba veidi väsinud. Nii et kes ajaloost rohkem huvitub, siis tegelikult ma soovitaks Luxoris veeta kolm-neli päeva, et saaks põhjalikult tutvuda templikompleksiga, uurida läbi kõik Kuningate Oru hauakambrid, kuulata jutte julgest kuninganna Hatshepsutist ja lisaks veel muidugi imetleda võimsaid Memnomi kolosse ehk kahte 18 meetri kõrgust vaarao Amenhotep III kivikuju, mis seisavad Teeba nekropoli suurima templi varemete ees.

Vaata fotosid Karnaki templikompleksist:

Reisile viis meid Ukraina reisikorraldaja Join UP!