Juhtunut pealt näinud Delfi ajakirjanikud ütlevad, et välgutabamus leidis aset siis, kui lennuk alles alustas lennurajalt õhku tõusmist. Kõlas pauk ja lennuk värises ägedalt, millele järgnes ere sähvatus, mida ajakirjanikud kirjeldasid kui plahvatust. Mõni sekund hiljem kordus samasugune olukord, kuid seekord toimus see lennuki kõrval.

Kõigele sellele vaatamata ei tekkinud lennuki salongis paanikat, aga see võis tuleneda ka sellest, et reisijaid koheselt juhtunust ei teavitatud. Hiljem pöördusid mõned reisijad ise meeskonna poole selgituste saamiseks. „See on kohutav, nad ei rääkinud meile alguses sõnagi. Me ei teadnud, mis see oli - kartsime juba, et äkki pomm,'' kurtsid ajakirjanikud.

Lennuk pidi maanduma Läti asemel Poolas

Pärast juhtunut lennuk Kutaisi lennujaama tagasi ei pöördunud, vaid jätkas umbes neli tundi kestnud lendu. Lennuk aga plaanipäraselt Riias ei maandunud, vaid Poola linnas Katowices. Seal viidi reisijad uuele lennukile, mis suundus edasi Riiga. Esialgse info kohaselt maandus lennuk Poolas, sest WizzAir poleks saanud lennukit Riia lennujaamas parandada.

WizzAiri lennuk pidi Kutaisi lennujaamast õhku tõusma hommikul kell 06.10, aga väljus hiljem, kell 7. Seejärel suunati lennuk maanduma Poola linna Katowicesse. Arvatakse, et õhkutõusmisel tabas lennukit välk. Lennuk suurt kahju ei saanud.

Enamik välgulööke toimub lennuki õhkutõusu või maandumise ajal. Pikselöögid võivad lennukit tabada ka siis, kui lennuk ei ole äikese keskel, vaid lendab sellest mööda. Välk võib lüüa isegi siis, kui lennuk lendab eelmisest tormifrondist jäänud rünkpilvede lähedal.

Pärast välgulööki kontrollivad piloodid kõigi süsteemide töövõimet; probleemide avastamisel maanduvad nad lennuki lähimasse lennujaama. Isegi, kui süsteemid töötavad korralikult, peab välgutabamuse saanud lennuk läbima põhjaliku kontrolli.