Turismivaldkond vajab senisest suuremat paindlikkust

Eesti ettevõtjate hinnangul on mitu aastat kestnud COVID-19 pandeemia ja energiahindade tõus mõjutanud negatiivselt turismisektori tööandjate mainet ning vähendanud vajaliku tööjõu kättesaadavust. Lahendusena nähakse automatiseerimist, paindlikke töölepinguid ning senisest suuremat koostööd hariduse vallas, selgub värskest uuringust.

„Turismisektor on alates 2020. aastast astunud kriisist kriisi ning COVID-pandeemia ajal liikusid paljud kogenud töötajad teistesse valdkondadesse, mis on suurendanud sektori tööjõupuudust,“ rääkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan, kelle sõnul konkureerib turismisektor töötajate leidmise pärast paljude teiste valdkondadega, kus väärtustatakse sarnaseid oskuseid ja kogemusi.

„Samas on hea meel näha, et 2022. aasta oli turismivaldkonnale edukas ning üha enam välisturiste leiab taas tee Eestisse. See tähendab, et sektori ettevõtted on olnud nutikad leidma uusi lahendusi muutunud olukorras. Kahtlemata teevad riik ja ettevõtjad koostööd ka tulevikus, et leida jätkusuutlikud lahendused tööjõu küsimustele,“ lisas Järvan.

Ministri sõnul saab pandeemiajärgne taastumine olema proovikivi nii valitsustele kui tööandjatele, kuidas turismisektorit ümber korraldada ja muutustega kohaneda. Peamisteks väljakutseteks on sektori siseriiklik maine, tööjõupuudus ning ka haridus. „COVID-19 pandeemia tõi tugevamalt esile vajaduse teenuseid ja nende pakkumist automatiseerida ja digitaliseerida. See eeldab nii uusi oskusi valdkonnas töötavatelt või tööle asuvatelt inimestelt, aga ka tööandjate mõtteviisi muutust,“ rääkis Järvan.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud ja HAAP Consulting’u poolt läbi viidud turismisektori tööjõu ja oskuste vajaduse uuringu eesmärk oli välja selgitada, milliste oskuste ja pädevustega ja kui palju töötajaid vajab Eesti turismisektor lähi- ja kaugemas tulevikus ning millised on poliitikakujundajate võimalused tööturgu ja töötajate haridust ja oskusi mõjutada. Uuringus osalesid nii turismisektori ettevõtjad ja erialaliidud, turismivaldkonna erialasid ja koolitusi pakkuvad kõrg- ja kutsekoolid ning turismipoliitika kujundamisega seotud avaliku sektori asutused.

Uuringust nähtub, et mitu aastat kestnud COVID pandeemia on negatiivselt mõjutanud turismisektori tööandjate mainet, mistõttu on töötajate värbamine muutunud üha keerulisemaks.

Turismihariduse populaarsus on viimastel aastatel vähenenud ning turismivaldkonna erialadel õppimine võib tunduda ebakindla valikuna. Näiteks ei avatud mitmetel turismivaldkonna õppekavadel 2022. aastal vastuvõttu. Turismivaldkonna hariduse pakkujad ja tööandjad näevad vajadust süsteemse koostöö järele, näiteks võiks õppimine olla paindlikum ning praktikad tasustatud. Samuti on tõusnud nii töötajate kui tööandjate huvi paindlike töövormide vastu, näiteks muutuvtunnilepingud ning osakoormusega või hooajaline töötamine mitmete erinevate tööandjate juures.

Ettevõtjad on huvitatud ka välistööjõu, sh näiteks Ukraina põgenike värbamisest ning nende keeleõppel toetamisest, kuna turismivaldkond on hea võimalus tööturule sisenemiseks ja keele õppimiseks. Samas tõid tööandjad välja, et kuigi oluline on tagada eestikeelne teenindus, ei tähenda see, et kõik teenindustöötajad peavad keelt hästi valdama. Lisaks toodi välja, et riigi poolt pakutavaid keeleõppevõimalusi võiks olla senisest enam.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Killu Maidla sõnul on hotelli- ja restoranipidamine väga tööjõumahukas ettevõtlusvorm ja üha süvenev tööjõukriis teeb ettevõtjaid murelikuks. „Uuringu tulemused kinnitasid selgelt ettevõtjate seniseid sõnumeid, kuid tõid välja ka uusi teadmisi ja vaatenurki. Turismiharidus vajab kaasajastamist ning siin on ülioluline ettevõtete ja koolide omavaheline koostöö – liiduna oleme siin juba initsiatiivi võtnud ja ma usun, et kui ettevõtjate ootustega rohkem arvestatakse, saame siin palju ära teha,“ rääkis Maidla.

Tema hinnangul vajab muudatusi ka töölepinguseadus, kuna inimesed ootavad üha paindlikumaid töösuhteid. „Ettevõtted on valmis paindlikkuses kokku leppima, töötajad ootavad seda, nüüd ootame, et seadus sellele järgi tuleks,“ rääkis Maidla, kes avaldas lootust, et uuring lubab algatada ka kauaoodatud muudatusi.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel alustatakse uuringu soovituste elluviimist koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, koolide ning turismisektori tööandjatega.