Õnnetu kukkumine reisil läks maksma 60 000 eurot. Mida katab reisikindlustuse tervisekaitse?

Talvepuhkuste ja -pühade hooaeg on alanud ning Tallinna lennujaam rõõmustab reisijaid talvise lennugraafikuga, milles on 40 otselendu nii päikese-, suusa- kui ka linnapuhkuse piirkondadesse. Neile, kes plaanivad nii pühade- kui ka eesootavat koolivaheaega reisides veeta, teeme selgeks, milliseid juhtumeid katab reisikindlustuse tervisekaitse, millest reisija ei pruugi teada.

Salva reisikindlustuse tootejuht Aino Vähter ütleb, et reeglina on reisijad teadlikud, et reisikindlustuse alla kuulub kolm põhikaitset: reisitõrge, tervis ja pagas.

„Millega oleme aga oma töös kokku puutunud, on see, et inimesed ei ole alati teadlikud, et nende tervisekindlustus hüvitab palju rohkem kulusid kui lihtsalt arsti visiiditasu või haiglaravi kulu,“ selgitas Vähter.

Ülisuurte arvete puhul väljastab kindlustus haiglatele garantiikirja

Kõige suuremad väljamaksed reisikindlustuses on reeglina seotud välisriigis diagnoositud raskete haigustega, mis nõuavad viivitamatut hospitaliseerimist, opereerimist või tagasitoomist Eestisse. Tihti tuleb selliste juhtumite puhul organiseerida ka eritransport koos kindlustatut saatva meditsiinilise personaliga. Selliste juhtumite puhul võivad kulud ulatuda sadade tuhandeteni.

Aasta alguses sattus näiteks üks Salva klient Singapuris operatsioonilauale, kuna tal tekkis äge sapipõie põletik. Operatsioon koos nelja haiglaravi päevaga läks maksma kokku 33 000 eurot. „Märkimisväärne on see, et patsient suutis oma raviarve kohapeal ise ära maksta ning kindlustus hüvitas kahju hiljem arvete alusel. Siiski on sellise vaba raha olemasolu pigem erand ning üldjuhul läheb vaja garantiikirja väljastamisel kindlustusseltsi abi,“ lisas Vähter.

Kevadel juhtus õnnetus Türgis, kus eakas inimene kukkus trepil nii õnnetult, et sai peavigastuse verevalumiga ajus. Lisaks 30-päevasele hospitaliseerimisele, kuni inimese olukord stabiliseerus, vajas ta kanderaamil lennukiga tagasitoomist Eestisse. Selline meditsiiniabi ja transport läksid kokku maksma peaaegu 60 000 eurot. „Nii suurte summade korral võtab Salva ühendust oma koostööpartneri, meditsiinikoordinaatoriga SOS International, kes on maailma üks parimaid oma ala tegijaid,“ selgitas Vähter.

Seni suurim reisil tekkinud raviarvete kindlustushüvitis Eesti reisijale ulatus pea poole miljoni euroni, kus tegemist oli erakordselt raske südamerikkega ja ulatusliku meditsiinilise abiga kauges riigis.

„Seetõttu on väga oluline valida piisav tervisekindlustuse kindlustussumma, mis kataks ka kõige kallimad ravikulud. Mõelge hoolikalt läbi võimalikud riskid, eriti need, mis on seotud sihtkohaga ja enda tervise üldise seisundiga,“ soovitas Vähter. Salva tervisekindlustus katab haigestumise või õnnetusjuhtumiga seotud kulud maksimaalselt miljoni euro ulatuses.

Euroopa ravikindlustuskaardist tihti ei piisa

„Tihti küsitakse, et miks pean reisile minnes reisikindlustuse ostma, kui mul on kehtiv Euroopa ravikindlustuskaart ning minu reisi sihtkohaks ongi just Euroopa. Vastus sellele on lihtne: ravikindlustuskaart ei kata kõiki kulusid, mis ootamatu haigestumise või traumaga kaasneda võivad,“ selgitas Vähter.

Näiteks ei kata ravikindlustuskaart võimalikku visiiditasu, ravimite ostu, haigla voodipäevatasu, ootamatuid transpordikulusid, uusi tagasilennu pileteid või haigestunu kodumaale toimetamist.

Toome näite: päikeselises Horvaatias perepuhkusel olles tekkis pere üheaastasel pojal südaööl kõrge palavik, mille alandamine vanematel ilma arstiabita ei õnnestunud. Kuna pere puhkas väikeses rannakülas, kus arstiabi puudus, siis tuli abi saamiseks teha tunnine sõit taksoga lähimasse suurlinna EMO-sse. Meditsiiniasutuses selgus, et lapsel lõikusid korraga neli hammast, mis põhjustas kõrge palaviku. Vanematele läks see öine seiklus aga maksma üle 600 euro. Õnneks oli neil reiskindlustus, mis tehtud kulutused kattis, ning puhkus sai rahulikult jätkuda.

Üks teine Salva klient sai hiljuti Islandil südameataki ja vajas kohapeal nädal aega haiglaravi. Kuna tegemist oli riikliku haiglaga, siis haigekassa hüvitas kõik ravikulud, ent inimesel oli vaja eritranspordiga tagasi Eestisse saada – need kulud hüvitas juba reisikindlustus.

Ka erameditsiini teenused on kaetud

Kui Euroopa ravikindlustuskaart kehtib ainult riiklikes raviasutustes, siis reisikindlustuse puhul aktsepteeritakse riiklikele raviasutustele ka erameditsiiniasutusi.

„Nii et kui reisijal on kohe lähedal erakliinik, ei pea ta arstiabi saamiseks sõitma mitmete kilomeetrite kaugusel asuvasse riiklikusse raviasutusse ainult seetõttu, et Euroopa ravikaart kehtib vaid seal,“ selgitas Vähter ja tõi näite, et ühel kliendil läks arsti visiiditasu erakliinikus maksma 180 eurot, kuid tänu korralikule kindlustusele ei olnud muretsemiseks põhjust.

„Ärme ka unusta, et Euroopa ravikaart kehtib ainult Euroopa Liidu riikides, kelle hulka näiteks ei kuulu enam Suurbritannia!“ tuletas Vähter meelde. Erinevates riikides võib arstiabi maksumus olla vägagi erinev: kui Bulgaarias küsitakse kõhulahtisuse korral arstiabi ja ravimite eest umbes 50 eurot, siis sama abi maksumus Türgis või Egiptuses ulatub 2000 euroni, USAst rääkimata, kus näiteks ühe uuringuteta arsti vastuvõtu eest esitati seljavaluga pöördunud kliendile 7000-eurone arve.

Salva reisikindlustuse puhul hüvitatakse nii riikliku- kui erameditsiiniasutuse arved ilma omavastutuseta, mis on eriti oluline kuurortides, kus iga suurema hotelli juures on tasuline arstikabinet. Lisaks omavastutuse puudumisele on kindlustatul ka õigus ise valida, millisesse raviasutusse pöörduda.

„Tervisega nalja ei tehta ning kiire arstiabi ei tohiks jääda kättesaamatuks puhtalt rahalistel kaalutlustel,“ toonitas Vähter ning soovitas alati sõlmida kindlustus ühepäevase varuga puhuks, kui koju naasmine lennureisi hilinemise või näiteks katki läinud bussi pärast viibib ning kätte jõuab uus kuupäev, mis ei ole poliisiga enam kaetud.

Meelespea: mida hüvitab reisikindlustuse tervise kaitse?

• Ambulatoorse- ja haiglaravi kulud (kehtib ka erameditsiiniasutustes)

• Retsepti alusel ostetud ravimid

• Meditsiinilise abi saamiseks vajalikku transpordikulu, jõudmaks meditsiiniautusse ja tagasi hotelli ning vajadusel ka lennujaama (näiteks igasugune ühistransport, takso, sõidujagamiseteenus, autorent ja kiirabi)

• Telefonikõned

• Kroonilise haiguse ägenemise tõttu tekkinud kulud kuni 1500 eurot

• Hambaravi kuni 200 eurot

• Proteesi, kuuldeaparaadi või prillide parandamise/soetamise kulud

• Saatva isiku kulud (raskemate juhtumite korral, kui arstid peavad seda vajalikuks)

• Kodumaale tagasitoomise kulud (ka surma puhul)

• Uue tagasireisiga kaasnevad kulud