Ateenas viibides tekkis idee minna Santorinile, mis on väga populaarne reisikoht. Kindlasti olete näinud Instagramis valgeid maju siniste katustega ja maagilist päikseloojangut. Majutus oli minu jaoks liiga kallis ja otsustasin teha hoopis päevareisi saarele. Varahommikul lendasin Ryanairiga Ateenast Santorinile. Lend kestis umbes tund aega ja turvakontroll möödus kiirelt, sest võtsin kaasa ainult käekoti. Kohale jõudes kasutasin liikumiseks bussi, millega oli väga mugav ja odav sõita külade vahelt.

Päevakava esimene punkt oli külastada Oia küla, et süüa hommikust ja teha kohustuslikud turistipildid. Ma olin üllatunud, et Santorini on tõepoolest nii ilus. Isegi pildid ei anna edasi neid imelisi vaateid kaljult ja kohalikku arhitektuuri. Õnneks oli turiste vähe ja käisin esimese asjana imetlemas kirikuid. Kuna tegemist oli sooloreisiga, palusin võõrastelt, et nad minust pilte teeksid. Kõik olid väga abivalmid ja sain ilusad fotomälestused reisilt. Hommikusöök oli äärmiselt kallis – 18 eurot – ja maksin pigem vaate mitte toiduelamuse eest. Restoran oli puupüsti rahvast täis ja inimesed käisid pidevalt tülitamas, sest soovisid minu istekohta.

Autor Oia saarel restoranis

Ma ostsin mõned suveniirid Oiast, käisin kirikuid vaatamas ja nautisin vaateid. Lõunaks oli küla turistidest umbes ja sõitsin bussiga Firasse. Ma olin broneerinud endale 8-tunnise laevasõidu ja oli parajalt aega teha kiire lõuna. Firas oli palju söögikohti igale maitsele. Ma proovisin kohalikku toitu, mis oli taskukohasem kui hommikusöök, ja sain väga meeldiva teeninduse osaks.

Päevakava teine punkt oli külastada Fira turgu. Turg oli pungil tavapärast kraami: riideid, suveniire, toitu. Väga huvitav ja mõnus külastus turul ning jäin kauemaks uudistama, kui olin planeerinud. Avastasin viimasel hetkel, et pean minema sadamasse, et jõuda merereisile.

Vana sadama külastamiseks on kaks võimalust: õhutramm või trepid. Ma otsustasin minna jalgsi trepist, sest õhutrammi järjekord oli meeletu. Kohalikud juhendasid, kuidas jõuda treppideni, kuna Google Maps ei olnud kuigi usaldusväärne siinkohal. Igal sammul pakuti mulle alla minekuks eeslisõitu. Alguses tundus see imelik, kuid pärast kahetsesin, et läksin jalgsi. Selgus, et trepiastmeid oli kokku 587, millest enamus olid eesli väljaheidete tõttu libedad. Ma jõudsin 5 minutit enne laeva väljumist ja õnneks ei olnud ainukene hingeldav turist trepiastmete lõpus.

8-tunnine laevareis maksis 75 eurot, mis sisaldas ka õhtusööki. Laeval oli väga tore giid, kes tutvustas Santorini ajalugu. Külastasime vulkaani, mis on ainukene aktiivne vulkaan Vahemere piirkonnas. Vulkaani kivisel maastikul suutsin oma jalanõud ära lõhkuda ja merereisi lõpuni olin paljajalu. Tutvusin kruiisil teiste turistidega, nautisin ilusaid vaateid merel ja käisin ka mudases vees ujumas. Õhtusöök oli fantastiline: Kreeka buffee ja kohalik vein. Laevareis kulmineerus lummava päikseloojanguga.

Jõudsin tagasi sadamasse umbes üheksa paiku õhtul ja läksin õhutrammiga tagasi üles. Trammipilet oli 6 eurot ja sõit kestis kõigest mõne minuti. Vaade ja lõhn olid tunduvalt meeldivamad võrreldes treppidest minekuga. Jooksin Fira turule ja ostsin esimese ettejuhtuva jalanõupaari. Proovisin Firas ka Santorini „Volkan“ õlut, mis oli väga mõnus. Umbes südaöö paiku lendasin tagasi Ateenasse, kust läksin otsejoones majutuskohta magama. Mul oli sündmusterohke ja meeldejääv päevareis Santorinile väikeste viperustega. Tunnen, et ei jäänud millestki ilma ja sain üsna taskukohaselt nautida saare võlusid.