Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 309 000 välisreisi ja 684 000 ööbimisega sisereisi. Kokku veetsid eestimaalased sisereisidel 1,4 miljonit ja välisreisidel 1,8 miljonit ööd.

Statistikaameti analüütiku Epp Remmelga sõnul kasvas Eesti elanike reisimine teises kvartalis möödunud aasta madalseisu tõttu. „Koroonapandeemia vähendas eestimaalaste reisimist oluliselt, kuid nüüd on märgata taastumist. Tänavuste reiside arv ei küüni veel rekordaastateni, kuid on täiesti võrreldav sellele eelnenud perioodiga,“ ütles Remmelg.


Eriti hoogsalt reisib Eesti elanik välismaale lähedaste juurde

Kui koroona-aastatel kahanesid tööreisid ja tuttavate külastamised miinimumini, siis nüüd on näha nende reisiliikide kasvu. „Eriti suure hooga hakkasid eestimaalased reisima välismaal elavate sõprade ja sugulaste juurde, kelle külastamine oli aastaid edasi lükatud,“ sõnas Remmelg.

Teises kvartalis ööbiti välismaal asuvate sõprade juures kokku 515 000 ööd, mis on praktiliselt sama palju kui 2019. aasta samal perioodil. Tasulises majutuses ööbisid eestimaalased 959 000 ööd.

Palju maksab eestlane reisi eest?

Ööbimisega välisreisi keskmine kogukulu oli teises kvartalis 944 eurot inimese kohta, mis on neljandiku võrra enam kui 2019. aastal. „Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga ei ole keskmist kulutuste tõusu täheldada, sest koroonaajal oli reisimise struktuur teine. Toona jäid ära just madalamate kulutustega lühikese kestvusega lähiriikide reisid ning sõprade külastused. Nüüdseks võib öelda, et reisimise struktuur on taastunud,“ selgitas analüütik.

Keskmiselt kulutati ööbimisega välisreisil transpordile 276, majutusele 328, söömisele 210 ja meelelahutusele ning muudele ostudele 129 eurot. Võrreldes koroonaeelse 2019. aasta teise kvartaliga on kõige enam kasvanud majutuskulud – ligi 44%. Kulutused transpordile ja söögile on kasvanud sama perioodiga võrreldes ligikaudu 20%.