Ülebroneerimise oht on lennureisijaid tegelikult alati kimbutanud, aga asi paistab minevat aina hullemaks. Hiljuti on meediast läbi käinud mitu juhtumit, milles kirjeldatakse eestlaste lennust maha jäämise pettumust. Näiteks ei jõudnud Eesti korvpallifännid EM-ile. Riia-Milano jätkulend oli üle müüdud lausa 19 istekoha võrra! Mida siis kujutab endast palju kirutud lendude ülemüümine ning kuidas nörritavast olukorrast võitjana välja tulla?

Mida kujutab endast ülebroneerimine?

Lennukompaniide tavaline müügipoliitika on igale lennule rohkemate istekohtade müümine, kui tegelikult on lennukis istmeid. Põhjus on lihtne: statistiliselt jääb igast lennust teatud protsent inimesi maha.

Maha jäämine tuleneb sellest, et kui ühte punkti suundub korraga sadu inimesi, siis juba tõenäosusteooria põhjal hakkavad sündmuste kulgu mõjutama ootamatud juhtumid. Keegi jääb haigeks, keegi unustab õige väljalennu kuupäeva ära jne.

Loomulikult ei kasutata ühte universaalset protsenti. Ette nähtud ülebroneerimise määr sõltub lennufirmast ning omakorda liinide statistikast. Kuivõrd protsendid haakuvad päriseluga, siis kasutatakse neid pidevalt.

Kui nn fantoompiletid saabuvad lennujaama

Alati ei lähe nii, nagu lennukompanii ennustab. Lähtutakse siiski keskmisest, nii et vabalt võivad saabuda lennujaama nn fantoompiletite omanikud. Sel juhul käivitub Euroopa Liidus kompensatsioonimehhanism.

Sul on võimalik reisijana saada 250–600 eurot kompensatsiooni. Võimalik on sellele lisaks valida makstud piletihinna tagastamine või alternatiivne transport oma sihtkohta. Samuti peaks lennufirma võimaldama kohe süüa-juua, näiteks vautšerite abil.

Oluline on märgata, et esialgu välja käidud lennupileti hind ei mõjuta kompensatsiooni suurust. Selle asemel seotakse kompensatsioonimäär lühi-, kesk- ja pikamaalennu kategooriaga.

  • Lühike lend on kuni 1500 km ning kompensatsioon on sel juhul 250 eurot

  • Keskmise pikkusega lend on kuni 3500 km ning kompensatsioon on sel juhul 400 eurot

  • Pikk lend on üle 3500 km ning kompensatsioon on sel juhul 600 eurot

Hästi tasustatud vabatahtlikud

Nii USA-s kui ka Euroopas kutsuvad lennufirmad tavapraktikana kõigepealt pardalemineku järjekorrast välja vabatahtlikke. Neile lubatakse lennust maha jäämise eest rahalist kompensatsiooni ning vajaduse korral hotellituba koos söökidega.

Kuigi veebiavarustes ringleb lugusid tuhandete eurode suurustest kompensatsioonidest, siis keskeltläbi jäävad rahasummad siiski mõõdukamaks. Kui sul pole aga lennureisijana eriti kiire, siis vabatahtlikuks hakkamine võib kenasti lennupiletite raha koos pisikese lisaga tagasi teenida.

Võib tulla ette olukordi, kus mitte keegi järjekorrast pole nõus vabatahtlikuks hakkama. Sel juhul võib lennukompanii hakata kompensatsiooniks antavat summat järjest suurendama.

Tegelikult on reisijana võimalik kohes viisakalt paluda suurimat lennufirma poolt võimaldatavat summat.

Lennukompaniide vahel võivad kompensatsiooni ülempiirid suuresti erineda. Lisaerinevused tulevad sisse selles, kas lennule kehtivad Euroopa Liidu või Ameerika Ühendriikide tarbijakaitseseadused. Ülejäänud maailmas ei tasu silmapaistvat kompensatsiooni oodata.

Standby-piletid – mitte ainult ülebroneerimine

Eraldiseisev mõiste on „standby-pilet“. See tähendab piletit, millele puudub vaba istekoht lennukis pileti väljastamise hetkel.

Sama terminit kasutatakse lennufirma töötajate reisimisel. Nad ootavad, kuni selgub, kas nad saavad endale tasuta istekoha lennul, mis sõltub sellest, kas konkreetsele lennureisile jäi vabu kohti.

Ülemüümise korral võidakse suurema lennukaose korral inimestele standby-pileteid väljastada. Nad saavad endale broneeringu järgmisele lennule, ent pole sada protsenti kindel, kas sinna vabaneb koht või mitte.

Täiesti ootamatu ülebroneerimine

Lennunduses pole sugugi harv nähtus, kui reisijaid vedav kompanii peab tegema ootamatuid muudatusi liinile määratud lennukite valikus.

Kui lennupargist läheb konkreetseks lennuks mõeldud teraslind parandusse, siis ei pruugi alati esimesena olla saadaval võrdväärne masin.

Selle tulemusena võib tekkida olukord, kus uues lennukis on füüsiliselt vähem istekohti. Sellises olukorras võib esmamuljeks jääda ülebroneerimine, kuid tegelikult põhjustavad ebamugavusi hoopiski tehnilised küsimused.

Lennukivahetuse korral kehtivad täpselt samad sätted. Reisijad peavad saama maha jäämise korral kompensatsiooni. Oluline on pakkuda kõigile süüa ja juua ning pikemate ooteaegade puhul on hea tava viia lennureisijad tasuta öömajja.

IATA kaitseb lennufirmasid

IATA (rahvusvaheline lennutranspordi ühendus) tunnustab lennufirmade ülebroneerimise poliitikat. Organisatsiooni seisukoht lähtub sellest, et lendude ülebroneerimise võimaldamine annab tarbijatele suurema valiku ja odavamad hinnad.

Odavamate hindade argument on järgnev: kui lennufirmad ei tohi ülebroneeringuid teha, siis lennupiletite hinnad tõuseksid, sest kompaniid peaksid tühjade istekohtade kulud reisijate taskust kompenseerima.

Samuti tekitaks see situatsiooni, kus poleks enam võimalik paindlikemaid pileteid pakkuda. Lennufirmad tunneksid survet igasugune käive kohe lukku panna ning tarbijate eest võti ära visata.

Kolm põhilist soovitust ülebroneerimise korral

  1. Tunne oma õigusi. Euroopa Liidu lennureisijate õigused on kättesaadavad siit.

  2. Ära karda läbirääkimisi pidada, eriti USA-s reisides. Võid saada esialgsest paremad tingimused.

  3. Mõista oma olukorda. Tee kindlaks, millises olukorras oled (lennukivahetus, klassikaline ülemüümine jne), et rakendada vastavaid õigusi.