Tea oma õigusi: reisija eest peab hoolitsema ka siis, kui lend väljub plaanitust varem
Euroopa lennunduskaose valguses oleme palju kirjutanud lennureisija õigustest olukorras, kus ta lend hilineb või tühistatakse. Kuid juhtub ka seda, et lend väljub hoopis plaanitust varem. Millised on reisija õigused sellises olukorras, selgitab advokaadibüroo TGS Baltic jurist Harles Veersalu.
Vastab tõele, et lennu hilinemine on sagedasem nähtus kui varajane väljumine. Mõnevõrra puuduliku statistika tõttu on raske täpselt öelda, kui tihti seda nähtust esineb. Näiteks 2022. aasta mais jõudsid Heathrow lennujaama saabunud lendudest rohkem kui 15 minutit varem kohale koguni 6,7% lendudest. Sealjuures hõlmab see number ka olukordi, kus lend läheb algpunktist küll õigel ajal välja, aga jõuab sihtpunkti lihtsalt varem kohale.
Küll aga on probleem piisavalt päevakohane, et lennureisijad ja inkassofirmad on varajaste väljumistega seoses pidanud vajalikuks Euroopa Kohtuni välja minna. Lennu varajane väljumine võib teatud juhtudel olla ka puhas kaalutlusotsus. Odavam on üks lend varem ära teha, et vältida lumepalliefekti, kus kõik järgmised lennud peaksid muidu hilinema. Igal juhul tasuks lennureisijal olla sellises olukorras oma õigustega kursis.
Varem väljuvate reiside puhul on oht teise riiki „lukku jääda“
Lennureisija õigustest juhul, kui lend hilineb või tühistatakse, teatakse tänu meedia vahendusele üldjuhul üsna hästi — näiteks seda, et lennu hilinemise puhul on läbi kohtupraktika tekkinud maagiline piir 3 tundi, millest alates saab rääkida reisija õigusest nõuda lennufirmalt kompensatsiooni ja muid hüvesid.
Samas on jäetud tähelepanuta teine väga ebamugav stsenaarium – kui lend väljub plaanitust varem. Kodust reisile suundudes see vast suurt peavalu ei tekita, aga olukord võib muutuda väga ebameeldivaks, kui see juhtub reisilt tagasi koju tulles.
Oletame, et hüpoteetilisel reisijal oli marsruut hotellist lennujaama plaanitud tagasilennu esialgse väljumisaja järgi, aga uue väljumisaja järgi ta enam sellele lennule oma plaanitud transfeeriga ei jõuaks ning mõistlike alternatiive lennujaama saamiseks ka ei ole. Reaalsus on see, et reisijat ähvardab teise riiki ajutiselt „lukku“ jäämine. Magada saab kas tähistaeva all või hotellis, üks on üldjuhul mõeldamatu ja teisega kaasnevad suured kulud, eriti turismihooajal.
Reisijate õigusi lendude puhul, mis väljuvad Euroopa Liidust või väljuvad kolmandast riigist ja maanduvad Euroopa Liidus, reguleerib sellises olukorras kõige konkreetsemalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 261/2004.
Rohkem kui tunni võrra varasem lend võrdub tühistatud lennuga
Euroopa Kohus on sarnast küsimust määruse 261/2004 valguses analüüsinud ja võtnud üsna reisijasõbraliku seisukoha. Nimelt leidis kohus, et lend tuleb lugeda tühistatud lennuks (määruse 261/2004 tähenduses), kui selle väljumisaeg muudetakse rohkem kui ühe tunni võrra varasemaks. See on reisijatele hea uudis, sest tühistatud lennu korral on reisijal võimalus lennufirmalt mitmesugust abi nõuda.
Esimene ja kõige tähtsam küsimus — kas reisija saab ikka tagasi koju? Jah, saab: kui lend loetakse määruse järgi tühistatuks, siis on reisijal muuhulgas õigus teekonna muutmisele. Lennufirma peab reisijale pakkuma esimesel võimalusel toimuva tagasilennu reisi algsihtkohta (mõistagi tasuta).
Väga tähtis on silmas pidada, et sellisel juhul peaks kindlasti kasutama oma algselt planeeritud marsruuti majutuskohast lennujaama, isegi kui on ette teada, et lennule ei jõua. Esiteks aitab see vältida võimalikku vaidlust lennufirmaga, kus lennufirma ütleb, et reisijal ei olnud plaaniski lennule tulla. Samuti võib tekkida olukord, kus reisija jääb sel juhul asenduslennust ka maha ja siis lähevad asjad juba palju keerulisemaks, sest lennufirma on enda kohustusliku osa võrrandist ära teinud.
Teiseks saab sarnaselt lennu hilinemisega nõuda rahalist hüvitist, olenevalt lennuteekonna pikkusest sihtpunkti. Reisijal on õigus nõuda 250 eurot kõikide kuni 1500-kilomeetri pikkuste lendude puhul; 400 eurot kõikide Euroopa Liidu siseste lendude puhul, mis on pikemad kui 1500 kilomeetrit ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude korral; ja 600 eurot kõikide muude lendude puhul, mis on pikemad kui 3500 kilomeetrit.
Enam ei pea kõledas lennujaamas kohvri najal suikuma
Olukorras, kus inimene on piltlikult öeldes kuuse alla jäänud, on rahaliselt hüvitisest veel tähtsam aga reisija õigus hoolitsusele. See tähendab, et lennufirma peab reisijale pakkuma tasuta süüa arvestades ooteajaga uue lennuni. Juhul, kui järgmise lennuni tuleb reisijal oodata vähemalt üks öö, siis peab lennufirma pakkuma ka tasuta majutust. Viimase hüvena peab lennufirma pakkuma ka tasuta transporti tema poolt välja pakutud majutuskoha ja lennujaama vahel.
Seega ei pea muretsema, et öö tuleb veeta kohvri otsas magades kõledas lennujaama check-in’i alas ja igal juhul tuleks lennujaama kohale minna hoolimata sellest, kas oled juba varasemaks tõstetud lennust maha jäämas või mitte.
Seejuures on Euroopa Kohus otsustanud, et reisijale pakutav majutus ei tohi olla suvaline katusealune, kus häda pärast saab öö kannatuste kiuste ära veeta. Nimelt on kohus andnud lennufirmadele suunise, et hotell tuleks reisijatele välja valida väga hoolikalt. Lennufirma peab veenduma, et hotell vastab mõistlikele ootustele kvaliteedi- ja ohutusnõuete osas. Kui reisija on liikumispuudega isik, siis peab lennufirma sellega arvestama ja valima välja hotelli, mis oleks vastavalt kohandatud, et seal saaks liikumispuudega isikuid heades tingimustes majutada ja teenindada. Seevastu, kui hotellitöötajad kohtlevad reisijat hotellis halvasti, siis selle eest lennufirma eelduslikult ei vastuta.
Tasub meeles pidada, et ka asenduslennu hilinemise või tühistamise korral on reisijal uuesti õigus saada kõiki eelmainitud hüvesid.
