Välismaale tööle suunduvad noored eelistavad suurlinnu ja turismikeskusi

Kuna välismaal töötamine on suurepärane võimalus saada töökogemusi teisest riigist, on see järjest populaarsem.

Inimeste töökultuur on aja jooksul tublisti muutunud ja kui kunagi sooviti olla aastaid ühel samal töökohal, siis nüüd on täiesti olemas ka sellised sihtrühmad, kes eelistavadki hooajalist tööd ja lähevad selleks hea meelega välismaale. „Tänapäeval pole sugugi haruldane ka see, kui inimene teeb lühiajalist tööd erinevates riikides,“ räägib tööjõurendi ja värbamisettevõtte Finesta ekspert Kerli Kadak. „Üks suurem grupp sealt on 18-25 aastased noored, kes pole veel jõudnud selgusele, mida nad elus õppida ja teha tahavad. Neil pole veel peret ja pangalaenu, nad tahavad maailmas ringi vaadata, kuid samas tuleb ennast ka üleval pidada,“ selgitab Kadak lisades, et lühiajalised tööotsad võimaldavad noortel katsetada, mis neile sobib, mis mitte. „Need, kel on juba lapsed ja kodu, soovivad pigem stabiilsust,“ ütleb Kadak.

Samal ajal süveneb trend, kus paariaastaste lepingutega käivad välismaal tööl ka juhid ja kõrgel tasemel eksperdid. „Tavaliselt ongi nende töö seotud kindla ülesandega, nad lähevad käivitama mõnd projekti, välja töötama IT-süsteemi, ellu viima kampaaniat.“ Kadaku sõnul ei kardeta enam minna paariks aastaks elama hoopis teise riiki, teha seal tööd ja tulla tagasi. „Kodumaale naastes on neil alati uued põnevad väljakutsed ootamas. Aga me räägime ka väga hinnatud ekspertidest, kel suur erialane pädevus. Need inimesed on juba tööturul endale nime teinud.“

Vaiksed väikelinnad ei tõmba

Millised on piiri taga kõige ahvatlevamad ametid? „Noored tahavad tööd, kus saab suhelda: klienditeenindus kaupluses või kohvikus on atraktiivsem kui maasikate korjamine ja farmitöö, sinna noorsugu tööle ei meelita,“ teab Kadak.

Väga oluline on ka töö asukoht. Kerli Kadaku kogemuste järgi noor inimene Põhja-Soome metsade vahel asuva väikelinna kohvikusse tööle ei lähe. „Noorte jaoks on oluline, et käib melu, et pärast tööd oleks ka endal kuhugi minna. Seega on suurlinnadesse ja turismipiirkondadesse kindlasti lihtsam töötajaid leida. Ja aastaaeg mängib ka rolli - suvisel ajal soovitakse töötada ranna lähedal, talveks aga otsivad noored meeleldi tööd suusakuurortite ja talispordikeskuste juures.“ Värbamisekspert tõdeb, et kuna töökäte järele on vajadus kogu Euroopas, siis on inimestel ka valikuvõimalust, kuhu minna. „Oma kogemuse põhjalt näeme, et noori meelitavad Skandinaaviamaad, tööle soovitakse minna nii Soome, Rootsi kui Norrasse, kuid ka Saksamaa vastu on huvi.“

Selleks, et kõrvalisemasse maanurka töötajat leida, tuleb pingutada nii tööandjal kui ka tööjõudu vahendaval rendiettevõttel. „Kui vaja, otsime inimesele elukoha,“ toob Kadak näite. „Maksma peavad töötajad selle eest küll ise, kui just pole tegu erikokkuleppega, näiteks on tööandjal omaenda majutusvõimalus. Niisamuti on oluline bussiühendus, sest paljudel noortel oma autot pole. Kui vaja, paneb ettevõte oma töötajate jaoks bussid käima.“

Kohaliku keele oskust pole alati vaja

Selleks, et välismaale tööle saada, ei pea alati kohalikku keelt rääkima. „Kui tegemist on tööga, milleks on võimalik kohapeal välja õppida, suuri erialaseid nõudmisi pole, siis saab teise riiki tööle ka nii, et sealset keelt ei oska. Aga inglise keele oskus on oluline,“ rõhutab Kadak. „Sest selles keeles käib tavaliselt suhtlus tööandjaga. Vahel on vaja natuke mõista ka asukoha keelt, siis tehakse enne tööleminekut väike keelekursus, kus omandatakse põhilised tööks vajalikud väljendid. Seda siis just sel juhul, kui töö eeldab teatud suhtlemist kohaliku rahvaga, näiteks ettekandjad ja klienditeenindajad.“

Muid erilisi piiranguid välismaale töölesaamiseks Kadaku sõnul pole. „Horeca sektorisse kandideerides peab olema vähemalt 18 aastat vana, kuna seal on üks tegevusharu tavaliselt alkoholimüük,“ rõhutab ta. „Ja veel noortele teadmiseks - silmast silma suhtlemist nõudvate töökohtade puhul vaadatakse ka inimese välimust. Needid ja tätoveeringud näos võivad saada takistuseks.“ Ekspert lisab, et värbajad oskavad tööotsijatega kohtudes juba näha, kuhu neid ametisse soovitada. „Inimene, kes läheb suheldes närvi, kel käed hakkavad värisema, pole parim ettekandja, aga ta sobiks võib-olla lattu pakkima või puhastustöödele,“ toob ta näite.

Hooajatöö kui elustiil

Kerli Kadak kinnitab, et on selliseid inimesi, kes teevad erinevaid lühiajalisi hooajatöid aastate kaupa. „Need on peamiselt noored, kes ei tea veel, mida nad elult tahavad. Ja on selliseid inimesi, kel ei olegi karjäärialaseid ambitsioone ning nad jäävadki kulgema erinevate töökohtade ja erinevate riikide vahel. See on nende elustiil.“ Suurem osa hakkab Kadaku kogemuste põhjal siiski lõpuks otsima stabiilsemat elu ja läheb lõpuks püsivale tööle või õppima.

„Ka välismaal töötavate tippekspertide seas on neid, kes tulevad pärast paariaastase projekti lõppemist Eestisse tagasi ja rohkem enam võõrsil töötada ei taha. Kuid teatav hulk inimesi - insenerid, kõrge kvalifikatsiooniga IT-spetsialistid, elektroonikaeksperdid - ühesõnaga äärmiselt nõutud oma ala tipptegijad, võivadki liikuda ühest rahvusvahelisest ettevõttest teise. Tänapäeval on maailm lahti ja võimalusi välisriikidest töökogemusi saada jagub igaühele,“ julgustab Kadak huvilisi järele proovima.