TASUB TEADA | Mis on pakettreisija õigused, kui reisikorraldaja rikub lepingut või tekib muu kahju?

Kuna Eesti suvi on tihtipeale jahe ja ilm muutlik, siis tõmbab see inimesi reisima lennunduskriisist hoolimata. Iga uue päevaga võib lugeda erinevaid juhtumeid ja artikleid suvisest lennunduskaosest, kuid inimeste huvi reisimise vastu on hoolimata krõbedatest hindadest suurem kui kunagi varem.

Ilmselt üritatakse tasa teha ka koroonapiirangute tõttu ära jäänud reise. Pakettreisid on paljude inimeste jaoks kõige mugavam viis reisida, kuna reisikorraldaja muretseb nii transpordi, majutuse kui ka lisateenuste eest. Kuid ometi ei taga pakettreis alati seda, et soovitu ootustele vastaks. Alati ei pruugi asjad minna sujuvalt, vahel võib klantspiltidel lubatud kohapealne reaalsus olla nördima panev. Pole harvad juhtumid, kus väljalend lükatakse mitmeid tunde edasi.

Advokaadibüroo TGS Baltic advokaat Meeli Rondel selgitab alljärgnevalt lahti, millised on reisija õigused, kui reisikorraldaja rikub lepingut ja pakettreis ei vasta kokku lepitud tingimustele. Praktilisele kogemusele tuginedes toob Rondel välja ka peamised juhtumid, mille korral on reisijal õigus hüvitist nõuda.

Pakettreis kohustab reisikorraldajat kokkulepitud teenust osutama

Lihtsustatult on pakettreisileping leping, millega reisikorraldaja kohustub korraldama reisijale pakettreisi, mille eest reisija maksab reisikorraldajale reisitasu. Pakettreisilepingule kohalduvad võlaõigusseaduse 44. peatüki sätted (VÕS § 866 jj). Teisisõnu, seadusandja on pakettreisilepingule näinud ette eraldiseisva regulatsiooni, millest pakettreisi puhul lähtuda. Oluline on siinkohal teada, et lepingus kõik eelnevalt viidatud peatükis sätestatud reisija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised. See tähendab, et reisikorraldaja ei saa lepingus näiteks kokku leppida, et välistab mingis ulatuses oma vastutuse, kui seadus reisikorraldaja vastutuse selliseks olukorraks ette on näinud.

Pakettreisilepingu korral on reisikorraldaja peamine kohustus tagada, et reisija saab kõik pakettreisiga hõlmatud teenused. Reisija kohustuseks aga olukorras, kus pakettreis ei vasta tingimustele, on reisikorraldajat lepingu rikkumisest viivitamata teavitada. Teavitamise eesmärk on see, et reisikorraldaja saaks puuduse mõistliku aja jooksul kõrvaldada ja tagada reisijale lepingus lubatu. Näiteks lastega pere avastab hotelli saabudes, et hotelliterritooriumil puudub lubatud veepark lastele. Ideaalis peaks reisikorraldaja mõistliku aja jooksul leidma asendushotelli, mis vastab tingimustele. Seejuures ei tohi reisikorraldaja selle eest küsida täiendavaid tasusid. Kui reisikorraldaja rikkumist ei kõrvalda, on reisijal õigus nõuda kahju hüvitamist või hinna alandamist. Hinna alandamise korral peaks lähtuma sellest, kui palju maksaks selliste puudustega pakettreis. Vaidluse korral peab seda tõendama reisija, kuid praktikas võib olla raske puudusega teenuse väärtust olenevalt olukorrast määratleda.

Võib juhtuda aga, et reisikorraldajal ei olegi võimalik mõistliku aja jooksul rikkumist kõrvaldada, mistõttu ei pea reisija talle rikkumise kõrvaldamiseks tähtaega määrama. Näiteks ei saabu hotelli pakettreisis sisaldunud transfeer lennujaama. On ilmne, et reisikorraldaja ei jõua reageerida ning on õigustatud, et reisija sõidab lennujaama taksoga, et lennule jõuda. Sellisel juhul tuleb reisikorraldajal reisija kulutused lennujaama jõudmiseks hüvitada.

Reisijal on õigus ka leping üles öelda

Ekstreemsemates olukordades, kui puudus mõjutab oluliselt pakettreisi teenuse osutamist ja reisikorraldaja puudust ei kõrvalda, on reisijal õigus leping ka üles öelda. Ülesütlemise tagajärjeks on see, et reisikorraldajal ei ole üldjuhul õigust reisitasule. Ta võib siiski teatud juhtudel nõuda hüvitist osutatud või reisi lõpetamiseks veel osutatavate teenuste eest, välja arvatud juhul, kui reisijal lepingu ülesütlemise tõttu nende teenuste vastu huvi puudub. Näiteks ei ole reisijal huvi enam teenuste vastu, kui sihtkohta jõudes selgub, et talle ei ole majutust üldse broneeritudki. Reisikorraldaja kohustuseks on lepingu ülesütlemisel abistada reisija tasuta tagasi reisi lähtekohta.

Oluliseks rikkumiseks ei saa pidada puhkamisega kaasnevaid pisiasju: näiteks lühiajalised elektrikatkestused hotellis, ekskursiooni edasilükkumine paarkümmend minutit või muud tavapärase eluga kaasnevad võimalikud vaheseigad. Oluliseks rikkumiseks saab aga pidada näiteks seda, kui terve reisi eesmärgiks on külastada džungleid ja matkata ning selgub, et ükski neist lubatud käikudest ei toimu.

Oluline on ka teada, et reisikorraldaja vastutab lepingu täitmise eest, sõltumata sellest, kas lepingulised kohustused peab täitma tema ise või keegi teine. Nii vastutab reisikorraldaja paketiga hõlmatud veoteenuse osutaja ja majutuse pakkuja rikkumise korral. Reisikorraldaja ei saa väita, et ta ei vastuta selle eest, et Egiptuse hotellitoad on prussakaid täis või Delhi lennujaamast transfeer hotelli ei toimu.

Ka mittevaraline kahju on kahju, mille eest võib hüvitist nõuda

Praktikas ei tea paljud reisijad ega ka reisikorraldajad, et reisijal on õigus nõuda ka mittevaralise kahju hüvitamist. Reisijal on õigus mittevaralise kahju hüvitamise ühe eriliigina nõuda puhkamiseks mõeldud pakettreisi tingimuste rikkumise korral ka mõistlikku hüvitist kasutult kulutatud puhkuseaja eest. Nimelt on puhkus selline hüve, mis rikkumise korral õigustab mittevaralise kahju hüvitamist. Säte, mille alusel saab reisija reisikorraldajalt nõuda mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlikku hüvitist kasutult kulutatud puhkuseaja eest, on jõus juba pea 20 aastat. Sellest hoolimata tundub, et selle sätte olemasolu tuleb siiski teinekord üllatusena nii reisijatele kui ka reisikorraldajatele endile. Ka sellekohast kohtupraktikat on võrdlemisi vähe.

Mittevaralist kahju hüvitist saab nõuda, kui rikkumine on niivõrd oluline, et reisija veedab seetõttu oma puhkuseaja (kasvõi osaliselt) kasutult. Ennekõike tuleb see kõne alla, kui reis jääb ära, hilineb arvestatava aja puhkusest või katkeb enne pakettreisi lõppemist. Kui reisijal ei õnnestu reisi ära jäämise korral leida puhkamiseks samal ajal asendusreisi, on ta plaanitud puhkuse kasutult veetnud. Ka reisitõrgete korral olukorras, kus reisija saab lubatud 7päevase reisi asemel puhata vaid 5, on ta 2 päeva puhkusest kodus istudes veetnud vähemalt osaliselt kasutult. Teiste seas võib kasutult veedetud puhkuse all silmas pidada ka juhtumeid, mis on seotud sellega, et reisija ei saa puhata lepingu rikkumisest tulenevate asjaolude tõttu või jääb ilma millestki, milleks ta oma reisi kavandas.

Mõned näited kasutult kulutatud puhkuseaja juhtudest:

• Reisija jääb ilma teenustest, mille osutamine on lepingus kokku lepitud. Näiteks pidulik tähtpäeva õhtusöök hotellirestoranis jääb ära, paketis lubatud spaaprotseduure ei osutata või lubatud matkad mägedesse tühistatakse.

• Hotelli töötajate hooletuse tõttu saab reisija hotelliterritooriumil kehavigastuse ja viibib reisi ajal 5 päeva haiglaravil.

• Hotell ei vasta kokkulepitud tingimustele ehk on lubatust kehvem ning reisija peab puhkuse nautimise asemel kokkulepitud tingimustele vastavasse hotelli saamiseks mitu päeva reisikorraldajaga vaidlema ja ühest hotellist teise kolima.

Kui palju saab hüvitist nõuda?

Nagu seaduski viitab, mittevaralise kahju hüvitis peab olema mõistlik. Seega tuleb seda iga üksikjuhtumi asjaolusid silmas pidades eraldiseisvalt hinnata. Kohtumenetluse korral tähendab see, et kohus mõistab selle välja vastavalt oma õiglasele äranägemisele. Mittevaralise kahju hüvitise õiglast suurust on raske mõõta, kuna n-ö hingeline valu või kannatused seoses kasutult veedetud puhkuseajaga ei väljendu konkreetses objektiivses suuruses. Näiteks võib hüvitise suuruse määramisel lähtuda reisi väärtusest ning hinnata, millise osa puhkusest pidi reisija kasutult veetma; kui kaua kestis ja kui intensiivne oli lepingu rikkumine jne. Oluline on teada, et reisikorraldaja peab kahjuhüvitise reisijale välja maksma viivitamata.

Reaalsuses on mõistlik saavutada kokkulepe osapoolte vahel

Iga tõusnud vaidluse korral, mil rikkumine on ilmne, on pooltel mõistlik saavutada kokkulepe, kuna kohtumenetlusega kaasneb nii ajaline kui ka rahakulu. Veelgi enam, mittevaralise kahju hüvitamise nõuete puhul on ka vaidlemisruumi ning tulemus ei ole alati täpselt prognoositav. Seetõttu tasub leida lahendusi väljaspool kohtumenetlust. Kokkuleppe saavutamine ei tähenda, et reisikorraldaja peaks nõustuma reisija põhjendamatute nõudmistega või vastupidi, küll aga tasub kohtuvälisele kokkuleppele jõudmiseks pingutusi teha mõlemal poolel.