Lugeja tähelepanek: eestlased tunneb välismaa hotellides alati ära kahe huvitava käitumisstiili järgi

Reisijuhi lugeja kirjutas, et ta on oma pakettreisidel pannud tähele kaht väga veidrat asja, millega just eestlased välismaa hotellides „silma paistavad“. Loe, mis tema arvates meie kaasmaalasi teiste riikide turistidest eristab.

Reisimine on saanud justkui uue tähenduse – kui piirangud vähenesid, algas massiline reisimine, mis on siiani lennujaamad rahvast üle ujutanud. Eestlased armastavad reisimist, puhkuste ajal üritatakse ikka kuskil käia. Kes armastab omapea seiklemist, kes korraldatud pakettreise. Just pakettreisidel olen ma märganud kaht huvitavat käitumisstiili, millesarnaseid koduses keskkonnas ettegi ei kujutaks…

„Söö taldrik tühjaks“ ja „Me ei viska toitu ära“ saab reisil uue tähenduse?

Kui kodus Eestis on enamikul peredel veel sisse juurdunud kaks põhimõtet, ehk taldrik tuleb tühjaks süüa ja üritaks elada ikka nii, et toitu ei peaks ära viskama, siis millegipärast saab see reisil olles uue tähenduse. Eriti nendel reisidel, kus on võetud endale kõik-hinnas pakett või vähemalt hommiku- ja õhtusöögid. Mis siis järsku muutub? Kuna valikut on nii palju (kõike tahaks proovida ja kohe!) kuhjatakse taldrikud arutult täis, nagu oleks järsku tekkinud elu ja surma küsimus. Tõsi, taolist käitumist ei näe ainult eestlaste pealt, ka muude rahvuste esindajad käituvad hiiglasliku toiduvalikuga buffet-restoranis nagu peata kanad, aga mõned põnevad lausekatkendid on mulle just kaasmaalaste suust erinevates maailmanurkades kõrvu jäänud.

„Võta muidugi, proovi kõike, eks hiljem viskad ära, kui ei maitse!“ „julgustas“ üks ema oma mõneaastast last. Huvitav, kas sama suhtumine on neil ka kodus? Või aeti see mõneaastane poiss järgmisel nädalal kodus segadusse sellega, et nüüd kästi kogu taldrik tühjaks süüa. Naljakas on kuulda ka ägisemist, kui õhtusöögilauast lahkutakse. „Mul on nii paha, see on ju täielik toidukooma, miks siin küll nii palju erinevaid kooke, jäätised, saiakesi on…“ Aga miks sul on vaja end nii täis süüa? Kujutage ette, nädala-ajasel puhkusereisil on tegelikult lausa seitse õhtut, kus erinevaid asju proovida. Kes end toidukoomasse sööb, on ikka ise süüdi. Mitte erinevad magustoidud, mis valikus on.

Kõige eest on ju makstud!?

Teine huvitav käitumisviis, mille üle olen palju muiata ja pead vangutada saanud, tabab pakettreiside omanikke just hommikusöögilauas. Siis, kui ees on ootamas mõni päevane ekskursioon. Kahjuks ei ole järgnev kirjeldus mitte sissejuhatus Comedy Estonia sketši, vaid üpris tavapärane nähtus, mida olen kohanud igal pakettresil, mis viimaste aastate jooksul on ette tulnud.

Perekonna, kes hakkab ekskursioonile minema, vanemad liikmed hakkavad ühel hetkel veidralt käituma. Vaatavad ringi, sahmivad, sosistavad. Kohe jääb pilk peale. Ja mis siis saama hakkab? Meessoost isikutel palutakse „katet teha“ või tähelepanu kõrvale juhtida, ning enamasti just keskealised naised haaravad ennastunustavalt croissant'e, šokolaadisaiu, jogurteid ja puuvilju ning topivad neid kotti. Pere väiksemad liikmed küsivad kergelt vingus häälega, miks ei võiks seekord lihtsalt vahepeal tee pealt krõpsu ja jäätist osta. Prouadel on alati vastus varnast võtta: „Kallike, meil on kõige eest makstud!“ Siinkohal ei räägi ma muidugi sellest, et ekskursioonile kaasa haarata üks saiake või õun, aga terve käekott toitu täis toppida… See on juba klass omaette.

Lugejad, rääkige kommentaarides kaasa: milliseid huvitavaid seiku või käitumisviise olete hotellides meie kallite kaasmaalaste poolt kohanud?