„Kui laseme SASi juhtkonnal meist praegu üle sõita, on tulevastel pilootidel seda raskem enda eest seista,“ ütles piloot Atle Skarsten nrk.no-le.
59-aastane Atle Skarsten on üks 900 piloodist, kes hakkas eelmisel nädalal streikima. Ta on SASis töötanud üle 30 aasta ja plaanide kohaselt jääb kahe aasta pärast pensionile. Ta sõnas, et streigib, et toetada tulevasi piloote.
„Ma ei tee seda enda nimel, vaid kõigi tulevaste pilootide ja Norra ametiühingute jaoks. Kui laseme SASi juhtkonnal endast praegu üle sõita, on tulevastel pilootidel seda raskem enda eest seista,“ lausus Skarsten.
„Meist on tehtud patuoinad!“
Kogenud piloot lisas, et armastab oma ametit ja igatseb reisijatega koos olemist. Streik ei ole seetõttu talle kerge olnud ja ta ootab lahendust. „Mul on palju sõpru ja sugulasi, keda see streik puudutab. On äärmiselt kurb, et see praegu toimub,“ kirjeldas ta. „Meist on tehtud patuoinad. Piloote süüdistada on ju populaarne.“
Pilootide üks nõudmisi on, et koroonapandeemia ajal koondatud piloodid võetaks uuesti tööle. Nad arvavad, et neil on selleks õigus. SAS omalt poolt usub aga, et on oma kohustused täitnud.
„See on reetmine!“
Lars Magnus Kirkhus on üks vähestest, kes 2021. aasta kevadel, pärast aastast töötust, uuesti tööle võeti. Tema sõnul pole umbes 440 pilooti oma tööd veel tagasi saanud. Ta on vihane, et neile soovitatakse uuesti tööle kandideerida – sisuliselt oma vanale töökohale. SAS palkab nad aga oma tütarettevõtetesse SAS Link ja SAS Connect, kus nad peavad alustama nullist.
„See tundub reetmisena, kuna see ei ole see, mida SAS lubanud oli,“ sõnas ta. Kirkhus usub, et SAS üritab kollektiivlepingutest mööda hiilida.
Küsimusele, kas ta soovib SASis jätkata, kui ta kolleegid oma tööd tagasi ei saa, vastas ta: „Väga keeruline on töötada ettevõttes, mis ei austa oma töötajaid ega sõlmitud lepinguid. Sellises ettevõttes ei taha mitte keegi töötada.“
SASi pressiesindaja Tonje Sund sõnas NRK-le, et nende eesmärk on SASi päästmine, ja ei kommenteerinud pilootide etteheiteid.
