Henrik Hololei ei maali Euroopa lennunduses toimuvast ilusat pilti. Seda oleks ka raske teha. Ise on ta enda sõnul õnne tõttu lennundusega seotud probleemidest pääsenud.

Delfi Ärilehele ütles Hololei, et nad peavad tegelema probleemipuntraga, mida on väga keeruline lahti harutada. Eraettevõtete tegemistesse komisjon sekkuda ei saagi, kuid osalisi ühise laua taha tuua ja infot vahendada küll.

„2,5 aastaga oleme nüüd jõudnud sinna, kus olime enne pandeemiat. Nõudlus on väga suur. Samas ei tohiks see olla lennundusvaldkonna inimeste jaoks üllatus,“ selgitas Hololei.

„Eskaleerumisoht on suur. Reisijad peavad olema valmis ebamugavusteks.“

Miks nii? Nimelt on olemas väga usaldusväärsed prognoosid, mis näitasid, et 2022. aasta suvel jääb lennundus kõrgajast ehk 2019. aasta suvest 20–22% maha. „Valmisolek oleks pidanud olema palju parem,“ oli Hololei kriitiline.

Kuid erasektor teeb oma otsused ise. Oli neid lennujaamu ja -firmasid, kes uskusid prognoose ja hakkasid varakult tegutsema, näiteks värbama. On neidki, kes säilitasid koroonaajal rohkem töötajaid. Nemad on nüüd võiduseisus.

„Teada on, et värbamisprotsess on pikk. Need, kel on struktuursed probleemid, alustasid hiljem,“ sõnas eesti tippametnik. Ta meenutas, et ka 2019. aasta suvel oli Euroopa lennunduses väga palju lendude hilinemist. Toona oli see küll rohkem lennuliiklusteeninduse probleemide tõttu.

„Kõrgaeg on juuliga alanud. Nüüd alles jõuame kõige suuremate probleemideni. Eskaleerumisoht on suur. Reisijad peavad olema valmis ebamugavusteks,“ hoiatas Hololei.

Direktoraat püüab siiski ettevõtteid aidata, et koos väljapääse leida. Paraku on ka kriisi ajal tihti nii, et lennujaamad mõtlevad ühtmoodi, lennufirmad teisiti. Pingeid on palju. Hololei andmetel on lennujaamades varasemaga võrreldes 40% vähem pagasikäitlejaid ja lennufirmadel on 15% vähem piloote.

Tööle võtmise hõlbustamine

Üks lahendus, mida komisjon saab tagant tõugata, on lühendada lennujaama tööle võtmise aega. Ohutus ja turvalisus on lennunduses A ja O. Turvaalal tegutsevad töötajad peavad läbima julgeolekukontrolli. Mõnes riigis võtab see aega kaks nädalat, teises kümme või isegi 14. Seda protsessi saab Hololei sõnul kiirendada, seejuures julgeolekunõuetes järeleandmisi tegemata.

Koroona tõstab pead

Hololei sõnul on probleemipuntra üks osa ka see, et keegi ei tea, kuidas käitub koroonaviirus sügisel. Nakatunute arvud on juba praegu üleval. Lennunduses on tehtud kalkulatsioone, kas lisatöötajaid on ikka mõttekas praegu palgata. Hololei on selles asjus kriitiline.

„Lennuplaanidesse on võetud siiski selgelt rohkem reise, kui suudetakse ära teenindada.“

„See on viga. Selline mõtteviis on väär. Meil on vaja lennundusse elastsust ja paindlikkust juurde. On näha, et need, kes tegid personali puhul õigeid otsuseid, on nüüd paremas seisus. Võtame või Helsingi lennujaama, kus on oluliselt vähem probleeme. Või Rooma Fiumicino – ka nemad on olnud rohkem valmis,“ tõi Hololei esile. Samal ajal nentis ta, et koroonaviirus mõjutab juba ka lennundussektori töötajaid, kes jäävad seetõttu koju. See on jällegi üks põhjuseid, miks lennud ära jäävad.

Palgad peavad kasvama

Viime teema streikideni, mis on samuti lennundust tabanud. Hololeid ei üllata see, et lennufirmad seisavad nendega silmitsi, sest inflatsioon on suur ja töötajad näevad, kui hinnas nad parasjagu on. Ametiühingud haistavad võimalust.

„Lennunduses on, olgem ausad, väga hästi tasustatud töökohti, aga ka väga madalalt tasustatuid. Eelkõige on viimaste seas need, kuhu ei leita praegu töötajaid. Nüüdses tööjõuolukorras ei ole võimalik samadel tingimustel inimesi palgata,“ viitas Hololei sellele, et probleeme leevendaksid palgatõus ja töötajatele vastu tulemine.

Tema sõnul on hämmastav, kui palju probleeme tuleb kivi alt välja. SAS, kel on niigi jätkusuutlikkusega probleeme, andis teada, et nende sajad piloodid streigivad. Brussels Airlines otsustas vähendada töötajate tööpinget ja jätab suve lõpuni ära 750 lendu. Nad ütlesid ausalt, et tööjõudu ei ole piisavalt ja ületunde ei sunni nad kedagi tegema.

Ryanair püstitas rekordi

Hololei nimetas eraldi Ryanairi, kes on tema sõnul suutnud streikidega tavaliselt hästi hakkama saada. „Vaid mõni nädal tagasi tegid nad ajaloo esimese lennufirmana üle 3000 lennu päevas. 1. juuli seisuga olid nad maailmas lendude arvult teisel kohal. Wizz Air on teine, kelle võib positiivse näitena nimetada,“ ütles Hololei ja lisas, et raskem on neil firmadel, kes pakuvad ka kontinentidevahelisi lende. Nende seas on ka SAS, kes on 2019. aasta reisijaveo tasemest veel 31%-ga maas. Lufthansal ja British Airwaysil jääb see protsent napilt alla 30. Aasia turud on senini suures osas suletud olnud. Need on olnud paljude lennufirmade jaoks olulised.

„Midagi ei ole öelda. Lennuplaanidesse on võetud siiski selgelt rohkem reise, kui suudetakse ära teenindada,“ nentis Hololei.

Keskmiselt on lennundus saavutanud võrreldes 2019. aasta suvega ligi 90% reisijate taseme. Euroopa-sisene lennundus on väga kõrgel tasemel, mis kompenseerib mõnevõrra Aasia lendude ära jäämist. Teisalt paneb see suurema surve siinsetele lennujaamadele. Hololei on viibinud viimasel ajal palju ka Euroopast väljaspool. Mujal on samuti katsumusi, näiteks USA-s seetõttu, et seal on lennujuhtidest puudus.

„Nii palju määramatust, kui sel sügisel tuleb, ma ei mäletagi. Majanduskeskkond, lähenev talv oma energeetikamuredega... Kuidas hakkab see kõik reisimist mõjutama?“ küsis ta.

Tulla võivad pankrotid

Kogu kaoses tundub praegu olevat võitja Türgi Istanbuli uhiuus lennujaam, mis on jõudnud Euroopa paremate sekka. 2019. aastal oli see veel verivärske ja praegu on neil võrreldes tolle suvega 8% rohkem reisijaid. „Neil on personal ja kõik muu ka paigas, aga samuti palju reisijaid, keda teenindada,“ tõdes Hololei.

Tema sõnul ei ole muud lahendust kui inimesi sektorisse juurde võtta, seda protsessi kiirendada. Dublinis sooviti appi võtta sõjavägi. Hololei sõnutsi ütles turvateenistus selle peale, et nad hakkavad sel juhul streikima.

„Streigid võivad viia lennufirmasid pankrotti. Norra piloodid juba ütlesid, et neid SAS-i võimalik kokku kukkumine ei huvita. Ikka streigivad. Ma arvan, et kõik peaksid siiski praegu vastutustundlikult käituma,“ ütles Hololei.

Õhuruum on kitsam

Henrik Hololei kirjeldas veel üht olulist tahku. Vene-Ukraina sõda on toonud kaasa suure õhuruumi sulgemise ja taevasse pudelikaelad. Selline pingeline seis tekitab hulganisti hilinemisi. Kui üks lend hilineb, toob see kaasa doominoefekti. Kui lennuk ei saa õigel ajal lendu tõusta, peab ta saama õhku tõusmiseks uue aja. Ei ole nii, et piloot stardib, millal ise soovib. Iga hilinemine võib põhjustada seega järgmise hilinemise.

„Siiski ütlen, et lennundussektor ise ei ole suutnud tagada mugavat reisimist. Reisija ei unusta seda kiiresti,“ arvas Hololei. „Halvad emotsioonid võivad lennundust edaspidi palju mõjutada.“

Hinnatõus juba käes

Ei pea olema hiromant, et näha, mida hakkab praegune olukord ja maailmamajanduses toimuv piletihindadega tegema. Lendude arvu pidev vähendamine tähendab Hololei sõnul seda, et pakkumine väheneb, kuid nõudlus jääb endiseks. See on juba praegu lennupileti hinnad ülikõrgeks ajanud. „Turistiklassi pileteid müüakse müstilise hinnaga,“ nentis ta ja lisas, et kuna ka kerosiini ehk lennukikütuse hind kasvab, siis kandub seegi tarbijatele üle. Üldine inflatsioon ja töötajate palgatõusud lisanduvad sinna otsa.

„On adekvaatne arvata, et lennupiletite hinnad tõusevad. Need ei saa jääda praegusele tasemele. Jumal tänatud, et Euroopa lennunduses on maailma tihedaim konkurents, mis hoiab hindu kontrolli all.“