Vali huvitavad rajad

Tammik on koos lapsega matkanud terve elu, juba ka siis kui ta alles kõhus oli. „Edasi oli ta kõhukotis, siis kärus ning praegu matkab ta juba omal jalal,“ ütles Tammik, kelle poeg, Karl, on nüüdseks 5-aastane. Keskmiselt jalutavad nad pojaga iga päev umbes seitse kilomeetrit ja pikim matk koos lapsega on olnud 13 kilomeetrit pikk. Kogu selle kogemuse vältel on Tammiku arvates kõige väljakutsuvamaks aspektiks olnud just sobiva raja leidmine, sest lastele ei meeldi üksluised matkateed. „Muidugi tuleb valmis olla ka selleks, et väsinud laps jookseb ees ja suhtleb sinuga vaid üle metsa karjudes,“ ütles ta.

Emana tajub Tammik vaid ühte raskust – lapsega peab ta jalutama palju väiksemaid vahemaid, kui ise sooviks ja jaksaks. Alles veidi aega tagasi reisis Tammik koos poja ja ühe oma koeraga Rootsi. „Paldiskist saime me DFDSi laevaga vaid kümne tunniga sisuliselt otse Rootsi Riddersholms looduskaitsealale, mis on vaid mõni kilomeeter Kappelskäri sadamast,“ ütles ta ning lisas, et sel korral osutus valituks 6 km pikkune looduskaunite kohtadega rada. Samuti oli see ideaalne vahepeatus koerale pärast kümnetunnist merereisi. „Rootsi oli varem minu jaoks vaid Stockholm, kuid tasub kaugemale sõita ja seda riiki päriselt avastada,“ ütles Tammik, kelle sõnul on Rootsis asuv Lapimaa eriti imeline. Rootsi lõunapoolne osa pidavat Eestile üsna sarnane olema. „Kõrvemaaga sarnaselt on seal suurepärane loodus ja saared,“ tõi Tammik esile.

Tee matk lapse jaoks põnevaks

Tammiku sõnul pole vaja last mentaalselt ega füüsiliselt matkamise jaoks ette valmistada, sest laste peamine eeskuju on ikka lapsevanem ise. „Matkates tuleb ise tubli ja entusiastlik olla,“ sõnas ta. Kuigi mõnikord on last raske innustada, et ta rajal heal meelel lõpuni oleks, soovitab Tammik leida pere pisikestele erinevaid põnevaid tegevusi. Näiteks looduse ja linnulaulu kuulamise vahel soovitab Tammik lapsega aktiivselt rääkida. „Lapsi tuleb õpetada objekte vaatama ja loodust jälgima,“ ütles ta ning lisas, et looduses rääkimine pole sugugi halb, sest ka lapsed täheldavad looduses vanematest erinevaid asju. „Näiteks viimati vaatas Karl kuklast ja ütles, et tal on punane keha ja mustad jalad – mul polnud aimugi!“

Valmistu ootamatusteks

Kuna lapsed väsivad kiiremini, tuleks matkamiseks varuda rohkem aega. Kõndida tuleks vastavalt lapse tempos ning lisaks teha pause, et lapsega koos putukaid või muid tegelasi uurida. Tammiku sõnul tuleks erilist tähelepanu pöörata just laste riietele, et ta saaks end vajadusel kiiresti lahti riietuda. „Lapse riided peavad olema ergonoomilised ja seljas mugavad, nii on tal pikka aega hea olla,“ lisas Tammik. Väikeste puhkepauside jaoks tasub varuda alati vett ja kergemaid snäkke. Samuti võivad lastel tulla villid jalgadele lihtsamini, mistõttu tasuks kaasa varuda ka villiplaastreid.

Paratamatult ei saa meist mitte keegi ilmamuutusele vastu, seetõttu tuleks matkamisel arvestada ka vihmasajuga. Suvel ei tohiks matkaliste kotist puududa ka puugi- ja putukatõrjevahend ning päikesekreem.