Lahti on läinud välismaale reisimise buum


Inimesed planeerivad Estraveli andmeil oma suvereise Euroopa populaarsetesse sihtkohtadesse, nagu Türgi, Kreeka, Hispaania, Itaalia ja Montenegro. „Kuna kaks suve on inimesi kimbutanud pandeemiast tulenevad piirangud, valmistusid eestlased juba aegsasti tänavuseks suveperioodiks. Kuigi viimastel aastatel on enamik reisihuvilisi pandeemia tõttu pidanud oma reisiharjumusi kohandama, siis näeme, et reisimise soov pole siiski kuhugi kadunud. Tõenäoliselt võib suviste reiside arv ületada pandeemiaeelse taseme,“ ütles Gjensidige kindlustuse esindaja Denis Nikolajev.


Kuigi reisimisega seotud piirangud on vähenenud ja reisimiseks on rohkem võimalusi, on Gjensidige esindaja sõnul inimesed aina teadlikumad. 13% vastanutest taastasid oma reisimisharjumused juba eelmisel suvel, 11% pole aga pandeemia tõttu reisimisest loobunudki. „Populaarsemates sihtkohtades praeguseks karantiininõuet enam ei ole ning kaotatud on ka koroonapassid ning maskikandmise kohustus. Paljudel on pandeemiast tulenevalt avanenud ka kaugtöö võimalus, mis võimaldab ühildada reisimise ja töö,“ ütles Nikolajev.


Sama palju kui on neid inimesi, kes plaanivad sel aastal reisimisega taas algust teha, on ka neid, kes plaanivad oodata pandeemia lõpuni. „Kuigi eelmisel aastal kehtisid peaaegu kõigis riikides pandeemiapiirangud, kasutasid mõned inimesed suvist COVID-19 mõõna ära. Siiski ei ole pandeemia läbi ning kaks aastat kestnud eriolukord on inimesed teinud mõistetavalt ettevaatlikuks,“ ütles Nikolajev.


Üha enam hinnatakse riske


Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidu peasekretäri Merike Halliku sõnul mõtleb suurem osa reisijaid sammukese ette ja tunneb muret võimalike tagasilöökide pärast. „Paljud reisijad mõtlevad ennatlikult ohtudele, aga leidub ka neid, kes usuvad, et kuna nendega ei ole reisides kunagi midagi juhtunud, siis ei juhtu ka edaspidi. Võrreldes 20 aasta taguse suhtumisega on olukord kindlasti paranenud,“ lisas Hallik.


Halliku sõnul on reisides sagedamini ette tulevaid probleeme väga erinevaid. „Tervise seisukohalt tuleb sageli ette muresid just lastega – viirushaigused ning väiksemad või suuremad traumad. Küll aga ei jää traumadest puutumata ka täiskasvanud. Reisitõrgete osas tuleb tihti ette just tehnilisi rikkeid transpordiga, keerulisi ilmastikuolusid, reiside ära jäämist ja nendega kaasnevaid ootamatuid lisakulusid. Ka pagasist võib saada paras peavalu, kui kohver on katki või läheb sootuks kaduma,“ tõi Hallik näite.


Nikolajevi sõnul kasutatakse reisikindlustuse hüvedest enim meditsiiniabikindlustust. „Näeme, et inimesed ei planeeri ainult puhkusereise, vaid reisile minnakse ka elamusi otsima, harrastades näiteks erinevaid vee - või talispordi alasid. Gjensidige statistika näitab, et kõige sagedamini vajavad välismaale reisijad kiiret arstiabi haiguse või vigastuse korral. Mõnel juhul piisab arsti konsultatsioonist, misjärel ostetakse vajalikud ravimid kohapealt. Kui on aga rohkem abi vaja, minnakse raviasutusse, kus tehakse põhjalikud uuringud ja antakse vajadusel ravi, mille maksumus võib riigiti erineda,“ räägib kindlustusandja.


„Tuletame meelde, et reisikindlustust sõlmides tasub pöörata tähelepanu kindlustustingimustele, olemaks kindel, et kui juhtub õnnetus, saavad kindlustuse poolt hüvitatud ka võimalikud ravikulud,“ ütles Gjensidige kindlustuse esindaja.


Gjensidige tellitud ja NielsenIQ läbiviidud uuringus küsitleti 4800 inimest Balti riikides vanuserühmas 16–64. Andmed koguti 2022. aasta veebruaris.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid