Oma värskes artiklis avardab Manchesteri linnaülikooli turismiuuringute teadur Maarja Kaaristo koos kolleegide Ilze Mertena ja Tim Edensoriga praktikateooriast lähtuvalt arusaama turisti oskustest. Analüüsides Ühendkuningriigis kaht siseriikliku reisimisviisi – paadisõitu kanalitel ja rongisõitu – osutasid nad, et kuigi turist vajab mõnel teekonnal erioskusi, kuluvad talle kõigil retkedel ära ülekantavad nii-öelda üld- või tavaoskused.

Uuringu tulemustest on teaduri sõnul kasu nii turistile endale kui ka reisikorraldajatele. Lisaks sellele, et vilunud turist naudib reisi rohkem, võib inimese enesekindlus turistina mõjutada otsust üleüldse reisile minna. Näiteks ei julge nii mõnedki inimesed Kaaristo sõnul lennata mitte sellepärast, et nad kardaksid lennukis olla, vaid pigem turvakontrolli läbimist või seda, kas nad võõras lennujaamas ümber istudes õige värava üles leiavad. "Teadmine on neil olemas, aga kuna praktilist kogemuspõhist oskust pole, on nad mures," ütleb ta.

Siin saab Kaaristo sõnul appi tulla teenusepakkuja ise, kes saab inimeste murega arvestada ja lahendusi pakkuda. Näiteks võiks suuremad lennujaamad pakkuda senisest laiematele kliendigruppidele reisisaatja teenust, kes aitaks neil jaamas orienteeruda ja õige väravani liikuda.