LAS VEGAS — tulede ja meelalahutuse lipulaev

Pärast pikka päeva jõuame lõpuks pimedas Vegasesse. Väsinuna, kuid emotsioone pilgeni täis. Selle adrenaliini pealt peseme ennast kiiresti puhtaks, vahetame riided ning lähme Stripile ühte jalutuskäiku tegema. Milline kontrast vaikse Palm Springsi, kummituslinnade, kõrbega — ja seda kõike ühe päeva sees! Vegas ei ole mõeldud lastele, kuigi meelelahutust jagub Vegases neilegi.

Siin on üllatavalt külm. Õhtusel ajal vedas kraadiklaas napilt vaid 8 kraadini, tuulekülmaga sai kraade veel vähem. Ladusin oma kaasavõetud kašmiirid kihiti selga, kuid väsimus pani ikkagi aeg-ajalt õlgu väristama. Rahvast oli seekord Vegases tublisti rohkem kui 4 aasta tagusel külastusel. Väga palju oli asiaate. Massid segasid jalutades oma tempot valimast, ainuke võimalus oli massiga üheks saada ja nendega koos kulgeda.

Las Vegases käisime külastamas Hoover Dam-i. Mööda maismaad minnes tuleb varuda kannatust ja aega, kuna selles suunas liiguvad meeletud turistide hordid. Eelmisel korral külastasime Grand kanjoni ja Hoover Dam-i helikopteriga, kuid see oli mulle paras katsumus. Mäletan, et tellitud valge veini nautimise asemel Grand kanjoni põhjas väljutasin hoopis oma sisikonda kaktuste vahel. Seetõttu valisime seekord turvalisema tee mööda maismaad. See päev kinkis meile tõeliselt sooja päikese ja võimsad vaated.

Samuti käisime vaatamas David Copperfield’i showd, mis leidis aset meid majutavas MGM Grand hotellis. Saal oli väike, mahutades ehk maksimum paarsada inimest. See oli ka taotluslik, sest publik oli kogu aeg kaasatud ja osad trikid pandi toime publiku sees, vahekäikudes. Olime 8-ndas reas ja uskumatud numbrid toimusid meist vaid meetri kaugusel. Näiteks võlus ta me peakohale UFO laeva, mis ei olnud kummist, vaid nägi päris ehtne UFO laev välja, lisaks see lendas ja pöörles meie peade kohal. Või näiteks tühja furgoonauto kasti ilmus eikusagilt suur mõirgav dinosauruse skelett… WOW-efekt oli terve etenduse vältel ja suu kippus tahtmatult lahti vajuma. Asjatult ei ole Copperfield mustkunsti maailma nr.1 mees! Eelmise aasta aprillikuust alates on ta seal hotellis teinud iga päev 3 show-d päevas. Enamik showdest on pool aastat juba ette müüdud. Vot selline mees see Copperfield!

Las Vegas paneb õhku ahmima ja on kindlasti vaatamisväärsus omaette. Seal ei ole vahet, mis kuupäev on, mis kellaaeg on, kas on pühad või ei ole — möll toimub 365 päeva aastas 24/7! Las Vegas kas meeldib või ei meeldi üldse. Pärast kolme päeva oli meil igatahes Vegasest kahju lahkuda.


Tagasi Inglite linna — Santa Monica, Beverly Hills, Melrose, Bel-Air ja Malibu

Rääkimata on jäänud veel liikluskultuurist või õigupoolest kultuuritusest. Mingit tähtsust ei oma, et on olemas kiiremad ja aeglasemad read. Kui on näiteks 5 rida, siis sõidetakse kiirematel ridadel kõrvuti ja aeglaselt. Need, kes on harjunud Euroopa kiirteedel sõitma — siis USA-s need reeglid ei kehti. Aeglasemaid autosid, kes kiire raja vabastasid, võib selle mõnetuhande kilomeetri jooksul ühe käe sõrmedel üles lugeda. Need, kes soovisid kiiremini sõita, pidid tüütult teiste autode vahel slaalomit harrastama.

Tagasiteel Las Vegasest Los Angelesse sattusime kohe suurde ummikusse. Põhjuseni jõudsime ka ise ca 1h hiljem — LUMI! Osad inimesed olid olnud öösel lumevangis ega pääsenud kuhugi liikuma. Kui meie lumetsooni sattusime, olid teed juba puhtad, kuid paljud tegid peatusi, et teha lumest pilti. Tihti just ei kohta vaatepilti, kus palmid on lumme mattunud. Kuid kokkuvõtvalt oli see üks igavesti tüütu ja pingeline sõit! Kui LA-sse jõudsime ja auto oma maja parklasse ära pandud saime, polnud kellelgi tuju enam veel samal õhtul autosse istuda, et süüa hankima minna. Piirdusime 1,5km kaugusel oleva kohaliku toidupoe Ralphi ja teele jääva McDonaldsiga.

LA ilusamad kohad sõitsime risti-põiki läbi, sh ka Malibu, Bel-Airi ja Mulholland Drive’i, mis eelmisel korral meil Maiduga nägemata jäid. Bel-Airi kõrguvate müüride ja mitmekordsete aedade taga nägime kiibitsemas ka Startour busse, kuid rohkem, kes nende müüride taga elavad inimesed, pakkus meile huvi majade arhitektuur, nii palju kui seda kuskilt näha oli. Mulholland Drive oli igati meeleolukas sõit ning ilmselgelt olime turistidena seal jalus pühapäeval oma uunikumidega kiirendama tulnud kohalikel. Meie aga soovisime nautida vaateid, mis igas suunas alla orgu avanesid. Selliseid juba iga päev ei kohta.

Kõige mõnusamalt aga tundsime ennast Malibus. Nii, et sinna sai veel viimasel päevalgi teist korda mindud. “Careless-vibe”, peaaegu, et turistivaba, oli mõnus osa saada kohalike igapäevasest mõnusast tiksuvast rutiinist. Lisaks olid seal mõnusad puhkealad, pargid, väiksed armsad poed. Käisime ka kohalikus Malibu toidupoes, kus vabalt võib vastu jalutada Julia Roberts, Paris Hilton, Kim Kardashian, Miley Cyrus, Sharon Osbourne, Lady Gaga, Kate Hudson või Reese Witherspoon. Pood erines kõikides senikäidud toidupoodidest, kõik oli väga mahe ja roheline. Väljapanekud olid läbimõeldud ja kaunid ning valik tunduvalt mitmekesisem. Ka ei kohanud seal tüüpilisi kogukamaid ameeriklasi, vaid saledaid, näiliselt hooletu välimusega plätudes või UGG-ides kohalikke, kes piima ja kartulit ostma tulnud. Malibus kohtasime ka kogu reisi vaieldamatult kõige võimsamat autoparki.

Viimast kohvi nautides ja Malibu rannas filmidest tuttavaid vaateid ahmides panime sellele reisile väärilise ja võimsa punkti.

Miks reisimine minu jaoks oluline on?

Mulle on oluline rännates ja teel olles, et õpin tundma iseend. Avastan endas ikka tahke, kuhu pole söendanud varem nina pista. Iga reis on kordumatu, ühes ja samas paigas käies võib saada täiesti erinevad kogemused ja muljed.

Teel olemise keskseim väärtus, lisaks nähtule ja kogetule, peitub aga hoopis inimestes, kellega oma reisi vältel kohtume. Mind inspireerivad inimesed, kes elavad enda unistust.

Mina püüan elada enda oma. Püüa sina oma!

Aitäh teile! Järgmise korrani.

Terje

Life is a trip, travelling is living twice. - Omar Khayyam

Vaata suurt galeriid reisist koos selgitavate pildiallkirjadega:

REISIPÄEVIKU LÕPP.