Tähtis pole võit, vaid osavõtt! Kas teadsid, et eestlaste sporditurism kogub järjest enam hoogu?
Kertu Järvevee võttis paar aastat tagasi kätte ja otsustas, et õpib võrkpalli päriselt ära. 2017. aasta suvesse jäi kord nädalas treeneriga mängimist, millele järgmisel aastal järgnesid võrkpallitreeningud Teras Beach võrkpallihallis. Et aga Kertu ka sel suvel treeneriga jätkas, lasub „vastutus“ tema tööandjal. Aastaid on Eesti võrkpalli taustajõud olnud Credit24, kes alati seisnud selle eest, et oma töötajaid julgustada esimese katsetusi tolle spordialaga tegema, võimaldades selleks treeneri ja mänguväljaku. Sel sügisel sai aastatepikkune sinasõprus võrkpalliga uue väljundi, sest Kertu pakkis asjad ja sõitis fännina Hollandisse.
Live etendus, mida diivanil olles ei saa
Kui Kertu sügisplaane puhkuseks tegi, hakkas pea kohal põlema tuluke — miks mitte kaasa minna elama meie oma võrkpallikoondisele, kes finaalturniiri otsustavaid lahinguid Hollandis pidama hakkasid. „Plaanisingi nii, et veetsin Rotterdamis aega neljapäevast pühapäevani,“ räägib Kertu elavalt ja lisab: „Sain kaasa elada koondise kolmele matšile. Pean kohe alustuseks ütlema, et kuigi me ei võitnud ühtegi kohtumist, oli koha pealt saadud emotsioon sedavõrd võimas, et meenutan veel ilmselt aastaid hiljemgi meie, eestlaste, ühtekuuluvustunnet ja absoluutset toetust oma mängijatele.“
Kertu pajatab, et alagrupis viimaseks jäämine ei tekitanud mitte mingit kahetsust, miks selline reis ette võetud sai. „Eesti võrkpallikoondis on aastaid pakkunud suurepäraseid tulemusi ja põnevaid, kohati noateral kulgenud, kohtumisi. Fännina hindan seda lõputult ning olen kindel, et samal arvamusel on kõik need teised sajad ja sajad pöidlahoidjad, kes Hollandis lõpuni kohal olid ja ka viimasel mängul endast kaasaelajatena viimase välja panid. Tunne, kui koos on tuhatkond Eesti spordisõpra, kes kõik oma meeskonna taga on — see on midagi sellist, mida teleekraanilt võistlust jälgides ei koge.“ Seetõttu julgustab Kertu kõiki neid, kes pikalt plaani pidanud on mõnele spordivõistlusele pealtvaatajana sõitma, reisi päriselt ette võtma.
Euromastist paadireisile
Lisaks põnevusmängudele võrkpallisaalis, oli Kertul aega ka külastada Rotterdami peamisi vaatamisväärtusi. Üheks selleks oli Euromast, mis pakub lummava vaate 185 meetri kõrguselt ümbritsevale. „Olgugi, et Rotterdam on ilus turismimeka, kus turistidele jagub külastamist väärivaid kohti mitmeks päevaks, oli minu suurim elamus eestlaste rongkäik enne esimest kohtumist Poolaga,“ meenutab Kertu. „Meedias silma jäänud nn laevapidu oli täpselt nii hullumeelselt lahe, samas kodune ja eriline, nagu kirjeldatud. See, kuidas Kukerpillid Rotterdami looga kogu peoseltskonna hetkega käima tõmbasid ja meeleolu tekitasid, oli juba ainuüksi väärt kohale sõitmist. Kui siia juurde lisada Eesti fänni “Õllepruulija” kitarrisoolo, mida mitmekümnepealine fännide ühendkoor saatjatena esitas, siis ootan juba järgmist reisi, mis annaks võimaluse oma koondisele kaasa elada,“ ütleb Kertu.
