Millal võib lennufirma reisija lennust maha jätta?


Millal võib lennufirma reisija lennust maha jätta?
Naeratuse saatel ei pruugi kuuldavale tulla kõige meeldivamad uudised, kui asi puudutab lendamistShutterstock

Üha enam kuuleme uudiseid lennukompaniide või lennujaamade töötajate mitmepäevaste streikide kohta või halvavad lumetormid lennuliikluse mitmeks päevaks, mis tähendab lendude olulist hilinemist või tühistamist. Millised on reisija õigused lennust mahajätmise või selle tühistamise korral?

Alates 2004. aastast kehtivad Euroopa Liidus ühtsed lennureisija õigused, millega nähakse reisijatele ette õigus abile ja hoolitsusele nii lennureisist mahajätmise, lennu tühistamise ja lennu hilinemise korral. Samuti on reisijail õigus hüvitisele lennureisist mahajätmise ja lennu tühistamise korral. Euroopa Kohus on määruse kohaldamisala mitmetes kohtuotsustes laiendanud, andes õiguse nõuda hüvitist ka lennu ja jätkulendude enam kui kolmetunnise lõppsihtkohta hilinemise korral. Tasub teada, et lennureisijate õigused kohalduvad kõigile lendudele, sealhulgas tšarterlendudele ja pakettreisidele, mis väljuvad EL-s asuvast lennujaamast. Samuti kehtivad need reeglid lendudele, mis saabuvad kolmandast riigist EL-s asuvasse lennujaama juhul, kui lendu teostab Euroopa ühenduse lennuettevõtja.

Reisija õigused konkreetses situatsioonis sõltuvad lennukatkestuse alusest, ajalisest perspektiivist ja ka vahemaast.

Seotud lood:

Lennult mahajätmise esimene samm on vabatahtlike otsimine
Kui selgub, et lend on ülebroneeritud või peab lennuettevõtja muul põhjusel vajalikuks osa reisijate lennust mahajätmist, tuleb lennuettevõtjal kõigepealt otsida vabatahtlike, kes oleksid nõus kokkuleppelise hüvitise eest oma broneeringust loobuma. Lisaks tuleb vabatahtlikele tagastada kas piletiraha, vajadusel tagasilennuga esimesse väljumiskohta, või pakkuda talle alternatiivset teekonda lõppsihtkohta. Vabatahtlikult lennult mahajääjaile ei pea lennuettevõtja pakkuma hoolitsust, nagu toitlustus ja majutus, sest on arvestatud, et kokku lepitud summa katab ka reisija sellised vajadused.

Kui vabatahtlike arv ei ole piisav, et lubada ülejäänud broneeringuga reisijad lennukile, võib lennuettevõtja jätta mõned reisijad lennust maha vastu nende tahtmist. Sellisel juhul on lennust mahajäetud reisijatel õigus piletiraha tagastamisele, vajadusel koos tagasilennuga esimesse väljumiskohta, või alternatiivsele teekonnale lõppsihtkohta. Valikuvõimalus peab jääma reisijale. Kui reisija otsustab alternatiivse teekonna kasuks, peab lennuettevõtja tagama reisijale ka toitlustuse ja joogid võrdeliselt ooteajaga, vajadusel majutuse ning kahe e-kirja või faksiteate võimaluse. Lisaks on vastu tahtmist lennust mahajäetud reisijatel õigus hüvitisele summas 250-600 eurot olenevalt lennudistantsist, mida on teatud juhtudel lennuettevõtjal õigus vähendada 50 protsendi ulatuses.

Lennu tühistamisel on erisused hüvitise nõudmisel
Sarnaselt lennust vastu tahtmist mahajätmisega, on ka lennu tühistamise korral reisijatel õigus piletiraha tagastamisele või alternatiivsele teekonnale lõppsihtkohta. Alternatiivse teekonna kasuks otsustamise korral tuleb tagada toitlustuse ja joogid võrdeliselt ooteajaga, vajadusel majutus ning kaks e-kirja või faksiteadet.

Erisused esinevad aga hüvitise nõudmises. Kui üldiselt tekib ka lennu tühistamise korral õigus hüvitisele summas 250-600 eurot olenevalt lennudistantsist, ei ole siiski õigust nõuda hüvitist, kui reisijat teavitati tühistamisest vähemalt 14 päeva enne lendu või kui hilisema teavituse puhul sarnanevad pakutud alternatiivse teekonna kellaajad algse lennu kellaaegadele.

Õigust hüvitisele ei teki ka siis, kui lennuettevõtja suudab tõestada, et lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed.

Erakorraliste asjaolude loetelu on määruses esitatud mitteammendavalt, kuid valdavalt käsitletakse erakorralistena poliitiliselt ebastabiilseid olusid, lennu tegemiseks sobimatuid ilmastikutingimusi, turvalisuse ohtu, ettenägematuid lennuohutuse seotud vajakajäämisi, mille alla loetakse ka tehnilisi rikkeid, ning streike.

Iga rike ei ole automaatselt erakorraline asjaolu
Erakorralistest asjaoludest on just tehnilised rikked kõige raskemini hinnatavad, kuivõrd tehnilised rikked kuuluvad erakorraliste asjaolude alla üksnes piiratud olukordades. Euroopa Kohus on selles osas andnud mitmeid tõlgendusi. Esiteks on kohus leidnud, et tehniline probleem kuulub mõiste „erakorralised asjaolud” alla vaid siis, kui see probleem tuleneb sündmustest, mis oma olemuselt või päritolult ei ole omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt.

Teiseks leidis kohus hiljutises kohtuotsuses, et rike, mille põhjustas teatavate lennukiosade enneaegne rivist väljalangemine, on kahtlemata ootamatu sündmus, kuid niisugune rike on lahutamatult seotud lennuki väga keerulise töötamissüsteemiga. Seetõttu on lennuettevõtja tegevuses niisugune ootamatu sündmus lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane ning lennuettevõtja ülesanne on tagada õhusõidukite hooldus ja tõrgeteta toimimine. Samuti rõhutas Euroopa Kohus, et on tehnilisi probleeme, mis võivad siiski kuuluda erakorraliste asjaolude alla. See on nii näiteks olukordades, kus lennuettevõtja lennukipargi moodustavate lennukite tootja või pädev ametiasutus avastab, et need lennukid – olgugi et juba kasutuses – on varjatud tootmisdefektiga, mis mõjutab lennuohutust. Nii on see ka õhusõidukile sabotaaži või terrorismiga põhjustatud kahjustuste puhul.

Isegi, kui lennu tühistamisega ei kaasne kohustust maksta hüvitist, on reisijal siiski õigus piletiraha tagastamisele või alternatiivsele teekonnale ning hoolitsusele. Seda ka siis, kui tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud.

Mida teha probleemide korral?
Juhul, kui lennuettevõtja jätab reisija vastu tahtmist lennust maha või tühistab lennu ning reisija soovib nõuda lennuettevõtjalt hüvitist, tuleb esmalt esitada kaebus lennuettevõtjale. Tegemist ei ole automaatse hüvitisega, mis tähendab, et reisijal tuleb hüvitist nõuda omal initsiatiivil. Kui lennuettevõtja ei vasta reisija kaebusele mõistliku aja jooksul või kui reisija ei ole nõus lennuettevõtja vastusega, on reisijal õigus esitada kaebus liikmesriigi rakendusasutusele vastavalt territooriumile, kus intsident aset leidis.