ESTRAVELLER: Tasub teada


ESTRAVELLER: Tasub teada
Foto: Shutterstock

RAAMAT • FILM • NÄITUS

Parim lapsele lennukisse!

Väikeste koerakoonlaste raamat

Elo-Mall Toomet

Raamat "Väikeste koearkoonalste raamat" Foto: Randvelt Kirjastus

Nõuandeid selle kohta, kuidas väikese lapsega lennureis üle elada, jagatakse igas pere- ja reisifoorumis. Värviraamatud on hea trikk, aga koerakoonlaste tegemistest rääkiv raamat on veel parem, sest see on rohkem kui lihtsalt värviraamat.

„Väikeste koerakoonlaste raamat” on naljakas ja südamlik värviraamat igas vanuses lastele. Raamat on väga tugeva eesti identiteediga, muutumata sealjuures liiga moraliseerivaks või pateetiliselt rahvuslikuks. Lastele arusaadavas keeles edasi antud teksti saadavad humoorikad ja omapärased joonistused.

Tänapäeva tahvelarvutite maailmas on paberraamat äärmiselt arendav ja vajalik: laps saab lugemise kõrval värvimise kaudu oma fantaasiat rakendada, nii et tal tekib tegelastest oma ettekujutus.

Parim looduses matkajale!

Reisikirju

Fred Jüssi

Raamat "Reisikirju" Foto: Petrone Print

Fred Jüssi nimi ei vaja tutvustamist ka neile, kes kunagi linnast välja ei lähe. Ehkki suur osa raamatu lugusid on varem kusagil ilmunud, jäävad mõned neist nii kaugete aastakümnete taha, et paljude tänaste rändurite jaoks on need jälle täiesti uued. Õnneks muutub looduses vähem kui metropolides.

Muidugi, möödunud sajandi rännakud olid teistsugused kui selle sajandi omad. Kunagiste reisikogemustega ei ole rändajal praegu eriti midagi peale hakata, kogunenud reisikapitaliga seevastu küll – jagada, kui jagamise aeg käes. Nii et Eestimaa pilvepiirilt, Saimaa rahu, Lapimaa värvimäng, sürreaalsed ekspeditsioonid Siberis ning Fääri saarte unistus on kaasaelamist ja kordamist igati väärt.

Parim varemete fännidele!

Linnad, mis kujundasid muistset maailma

John Julius Norwich

Raamat "Linnad, mis kujundasid muistset maailma" Foto: Äripäev

Keegi ei vaidle vastu – muistse maailma hämmastavalt suurejoonelised linnad panid aluse tänapäevasele linnaelule.

Maailmajagude kaupa jaotatud linnade ülevaade saab alguse Lähis-Ida vanimate linnade Uruki, Uri ja Babüloniga, nende juurest põigatakse Jeruusalemma ja Troojasse. Rännatakse Aafrikas sündinud Vana-Egiptuse keskustesse Teebasse ja Amarnasse, Etioopia pealinna Aksumisse ning foiniiklaste ja roomlaste Kartaagosse. Hiilgavad Euroopa metropolid, nende seas Ateena ja Rooma, Mükeene ja Knossos, asusid Vahemere ääres, kuid võimsamast võimsamate hulka kuulus ka Rooma impeeriumi ärevatele piirialadele jäänud Trier. Ameerikas aga püstitasid Mesoameerika ja Peruu kultuurid kaugetes džunglites ja kõrgete mäeahelike nõlvadel hiigelehitisi ning linnalisi asulaid.

Lugude autorid annavad hääle paljudele vaikivatele varemetele, äratades nende vahel taas ellu linnad.

Parim Vahemerest võlutule!

Minu Portugal

Kaisa Massi

Raamat "Minu Portugal" Foto: Petrone Print

Eesti kuulsaim reisiraamatute sari on jõudnud lõpuks Portugali. Autori kodu asub tema jaoks ülikaunis ja luguderikkas Lissabonis, mis üllatab igal sammul ka kaheksandal seal veedetud aastal. Kuivõrd autor teenib oma igapäevast leiba sellega, mis talle kõige rohkem meeldib – õpetab lastele filmi ja muusikat –, on see ilus lugu, nagu elu Vahemere-äärses riigis olema peabki.

Aga enne Lissaboni idüllini jõudmist olid autori elus aastad (ja raamatus siis vastavalt leheküljed), mil ta mööda seda maad õnne otsis: ta püüdis leida valgeid jõule Portugali mägedest, oli seotud nii massiturismi kui ka ökokogukondadega ning töötas vabatahtlikuna Assoori saarte taludes.

Videvik Birma kohal

(Twilight Over Burma)

režissöör Sabine Derflinger 2 t, 2015

Film "Twilight over Burma"

Üks põnevamaid elulugusid, mis sõjaväediktatuurist välja rabeleda püüdval Myanmaril (Birmal) pakkuda on, pole tegelikult üldse kohaliku inimese oma.

Austrialanna Inge Eberhard, kes USA ülikoolis õppides tutvus võluva šani rahvusest mehega, sai alles oma uuele kodumaale jõudes teada, et oli abiellunud printsiga. Kuid mis tundus esmapilgul muinasjutuna, pöördus õuduslooks, kui sõjavägi võttis riigi juhtimise üle ning asus väikerahvaid ja nende autonoomiat piirama ja hävitama. Kahe väikese tütre isa arreteeritakse ja hukatakse kohtuotsuseta, Inga koos lastega põgeneb Euroopasse.

Tõestisündinud lool põhinev raamat ilmus mõne aasta eest. Nüüd on sellest valminud ka telefilm, mille hankimine ja vaatamine on kohustuslik kõigile, kes Myanmari reisida plaanivad.

Everest

režissöör Baltasar Kormakur 2 t, 2015

Film "Everest" Foto:

Põnev nii neile, kes reisivad mägede vallutamiseks, kui ka neile, kes tasasel maal televiisori eest kunagi ei lahku. Tõestisündinud loo põhjal valminud suurejooneline draama jutustab kahest ekspeditsioonist, mis jäid 1996. aastal Mount Everestile ühe kõigi aegade jõhkraima ja ohvriterohkeima tormi kätte.

7000 meetri kõrgusel merepinnast algab Surmatsoon, mille tingimustes hakkavad inimorganismi funktsioonid järk-järgult üles ütlema. Loo kangelastel tuleb neis üliekstreemsetes oludes teha ränkraskeid moraalseid valikuid ja üliinimlikke jõupingutusi.

Põhiosa filmi võtetest toimus looduslikult rasketes tingimustes Nepalis Khumbu orus, Everesti baaslaagris ning Itaalia Dolomiitides – imelised kaadrid, mis hoolimata raskustest sinna reisimisest unistama panevad.

Holger Looduse reisimisest inspireeritud „Urlaub”

kuni 20.02.2016 Vaal Galerii, Tallinn

Näitus "Urlaub" Foto: Vaal galerii

Holger Looduse loomingus kohtuvad fotorealism ja akadeemiline maalistiil igapäevaelu ulmeliste teemadega, nagu koeraga jalutamine („Koeraga jalutamas” Draakoni galeriis, 2015), rutiin („Dolly” Hobusepea galeriis, 2013) või tavalised inimesed aastal 2150 („2150. Portreed” Draakoni galeriis, 2012).

Ka näituse „Urlaub” keskne teema on üsna igapäevane – puhkus ja reisimine. Kunstnik on kasutanud lapsepõlvest kummitama jäänud vanade perealbumite fotosid ning aastaid suvilas pleekinud Ida-Saksa amatöörfilminduse õpikute jooniseid. Holger Looduse nägemuses saavad reisimine ja puhkamine hoopis metafüüsilisema tähenduse. Miks võtavad inimesed puhkusel olles ette energiakulukaid, tihti ka ohtlikke ja ebamugavaid tõuse vaatetornidesse, kirikute katustele, mägede tippudesse või kanjonite servadele? Miks on kõrgustest avanevad vaated nii ihaldusväärsed?