Estraveller: Profid soovitavad kruiisipuhkust


Estraveller: Profid soovitavad kruiisipuhkust
Estraveller

Kujuta ette, et elad nädala või kauemgi ühes ilusas, suures ja turvalises luksushotellis merevaatega toas, ainult et see hotell liigub ja viib sind iga päev uude ja huvitavasse kohta. Me kõik vajame puhkust ja vaheldust. Ja just nimelt kruiis pakub seda kõige efektiivsemal viisil.

Olen ise käinud 16 kruiisil: Kariibi merel, India ookeanis, Aasias, Okeaanias, Vahemerel jne. Kõige väiksemal kruiisilaeval oli 30 reisijat ja kõige suuremal laeval üle 3000. Minu lemmik on juba mitu aastat Euroopa kruiisifirma Silversea Cruises, mis konkureerib selliste firmadega nagu Seabourn, Hapaq Lloyd ja Regent Seven Seas. Aga just Silversea kvaliteedi ja hinna suhe meeldib mulle kõige rohkem. Detsembris lähen nendega Kariibi merele seilama ja aastavahetusel olen tillukesel Saint Barthélemy saarel, kuhu suured kruiisilaevad ligi ei pääse.

Silversea kruiisid meeldivad paljudele, olgu selleks kasvõi seekordse Estravelleri kaanel olev ajakirjanik ja toidublogija Silja Luide. Oktoobri lõpul kruiisile minnes oli Silja üpris ettevaatlik – ta arvas, et väsib kümnepäevasest reisist ära ja seilamine muutub ühekülgseks. Tagasi tuli ta vaimustatuna, kusjuures suurima üllatusena meeldisid talle teenindus laeval, fantastilised meelelahutusvõimalused ning see, kuivõrd lihtne on ühe reisiga ära näha hulk põnevaid riike.

Seotud lood:

Pole seega imestada, et kruiisireisijate arvuks prognoositakse tänavu rekordiliselt 25 miljonit, mis on kaks korda rohkem kui kümme aastat tagasi. Muide, selle numbri sisse ei kuulu regulaarliinilaevadel reisijad, näiteks kruiisipaketiga Tallinnast Stockholmi sõitjad. Siinkohal kasutaksin võimalust ka mõne müüdi kummutamiseks.

Esimese müüdi järgi käivad kruiisil ainult Ameerika pensionärid. Tegelikult on keskmine kruiisireisija üllatavalt noor. Suurtel kruiisilaevadel on palju seiklejaid ja lastega perekondi. Väiksematel laevadel on tõesti ülekaalus need, kel lapsed juba täisealised.

Teise müüdi kohaselt möödub kruiis oma kitsukeses kajutis merehaigust põdedes. Esiteks on laevadel kõikumist neutraliseerivad stabilisaatorid. Ja klaustrofoobsete kajutite asemel on uutes laevades avarad sviidid laiade voodite, tugitoolide, mugavate vannitubadega ja soovi korral ka rõduga.

Kolmas müüt on see, et kruiis on nii kallis, et pole mõtet uurima hakatagi. Tegelikkus on lausa vastupidine. Kui arvutame kokku, mis maksab kolm-neli restoranikülastust päevas, öö heas hotellis, kultuuriprogramm, liikumine linnade või saarte vahel, saame kindlasti kruiisi hinnast suurema numbri. Nii et tegelikult on kruiisil käimine üks kokkuhoidlik tegevus.

Laevu, millega kruiisida, on maailmas umbes 450. Kõige suuremad kruiisihimulised elavad USA-s, Saksamaal, Suurbritannias ja Austraalias. Kõige rohkem laevu ja reisijaid seilab Kariibi meres, teisel kohal on Vahemeri.

Kui esmapilgul tundub kruiis üks keeruline ettevõtmine olema, siis pärast esimest katsetust muutub kõik oluliselt selgemaks. Esimese hirmu vältimiseks soovitame nõu pidada meie reisikonsultantidega, kes oskavad selgitada kõike, alates reisivalikust, lõpetades kruiisi lõpppunkti saabumisega.

Estraveli Cruise Centre on täna Baltikumi suurim kruiisifirmade ametlik müügiesindaja ning meie portfellis on ligi 30 kruiisifirmat. Kõige soodsamana on mulle meelde jäänud Dubai kruiis (295 €) ja kõige kallim oli umbes 65 000 € maksev kruiis, mis läks Ameerikast Tahiti, Uus-Meremaa ja Austraalia kaudu Aasiasse. Kahe äärmuse vahele jääb muidugi tuhandeid häid variante, kust igaüks leiab sobiva. Me peame väga oluliseks, et klient valiks endale sobiva piirkonna ja kruiisifima ning läheks reisile õigete ootustega. Reisinõu leiab ka: www.kruiis.ee.

Soovime Sulle head (kruiisi)seikluste kirjut 2017. aastat.