Olete suur teatrifännmillised linnad maailmas on kõige põnevamad teatrireiside sihtkohad?

Moskvas ja Peterburis saatkondade vahet käies jäid õhtud vabaks, hakkasin käima teatris. Siis ma sain aru, mis on teater. Eesti teatris ma siis eriti ei käinud, praegu muidugi käin. Olin käinud siis ikka vene teatris, aga see pole ju võrreldav Peterburiga.

Nüüd ma käin ka päris sageli Londonis teatris. London ja Peterburi ongi minu suured teatri-lemmikud. Viimati käisin Londonis tütrega sügisesel koolivaheajal, vaatasime „Lõvikuningat”.

Mul on viimastel aastatel olnud aastased Venemaa viisad. Mu ema on Peterburist pärit, on palju sõpru ja sugulasi, kelle juures peatuda. See on nii tore linn praegu. Nii et vaatan mängukavast, mida mängitakse ja sõidan tihti nädalavahetuseks.

Aga ma ei käi ainult teatris. Käisin neli aastat tagasi Kiievis ka jalgpalli vaatamas, ja Donetskis. Ja just käisin Peterburis sellise grupi nagu Leningradi kontserdil.

Milline koht Eestis on kõige suurema elamuse pakkunud?

Kõik Eesti spaad olen ma läbi käinud. Kunagi oli lemmik Georg Ots Saaremaal, praegu on lemmik Narva-Jõesuu kui kuurort. Vaim on nagu Venemaal, aga oled ikkagi Eestis. Kunagi käisin ka Jurmalas, kui seal olid suured festivalid, aga nüüd olen jäänud Narva-Jõesuu juurde. Kui ma suvel sinna paar korda ei saa, siis pole nagu suve olnudki. Praegu on seal kaks head spaad. Mul on seal sõpradel suvilad. Kunagi peatusin nende juures, aga praegu olen alati Nooruse spaas – see on minu arvates praegu kõige parem spaa.

Vene klientidele meeldib ka väga Eestis spaas käia. Paljudele ei meeldi lennata, siis on neil suurepärane võimalus siin puhata, mida nad ka väga hindavad.

Milline on kõige kaugem või kummalisem koht, kuhu olete aidanud mõnel kliendil reisida?

Üheksa aastat tagasi korraldasin ühe ümber-
maailmareisi, mis oli ühtlasi ka pulmareis. Pulmad ise olid Cannes'is, organiseerisin ka kõigi külaliste piletid sinna.

Pruutpaar sõitis kõigepealt Jaapanisse, sealt edasi kümneks päevaks Bora Borale, siis edasi Los Angelesse. Reis oli vanemate kingitus pruutpaarile. Maksma läks see umbes 120 000 eurot.

Aga marsruut oli ikka noortega kooskõlastatud, kõik riigid oma reisil valisid nad ise.

Milline oli teie töö Estraveli algusaastatel?

Estravel organiseeris reise juba 90. aastatel – näiteks Kreekasse, aga ka mujale. Igale poole oli viisat vaja, kõik saatkonnad olid aga Moskvas (Peterburis olid küll Saksa ja Prantsuse konsulid). Käisin seal iga nädal, vahel rongiga, vahel lennukiga. Kõik käis sularahas sel ajal ka. Näiteks läksin esmaspäeval Moskvasse, neljapäeval sealt edasi Peterburi, siis jälle Tallinna. Nii kogu aeg.

Igasuguseid asju juhtus nendel aastatel. Näiteks pidi meil ükskord rühm minema 7. novembril Keeniasse. Lennud käisid siis kõik veel Moskva kaudu. Samal päeval pidime viisad kätte saama ja kellelgi ei tulnud meelde, et see on ju Venemaal riigipüha – saatkond oli lukus! 30 inimest oli jõudnud juba Moskva lennujaama. Kuidagi saime konsuli kodust vannist kätte. Viisad olid muidugi tegemata, aga olukord lahenes ja reis toimus. Inimesed ootasid lennujaamas ja ei teadnud sellest kõigest midagi, mobiiltelefone siis veel polnud.

Aastal 1995 lõime Vene osakonna ja seal ma olen kõik need aastad olnud. Estravelis kokku – kui lapsega kodus olemise aeg välja arvata – 25 aastat.

Loe edasi Estraveli blogist http://www.estravel.ee/blog või leheküljelt delfi.reisijuht.ee/estraveller.

Jaga
Kommentaarid