ESTRAVELLER: Euroopa aasta muuseum POLIN vaatab Poola juutide ajalukku


Mõnes saalis kohtab sünagoogide interjööre, mille värvide ja kujunduses kasutatud elementide rohkus paneb veel pikka aega hiljemgi imestama.
Mõnes saalis kohtab sünagoogide interjööre, mille värvide ja kujunduses kasutatud elementide rohkus paneb veel pikka aega hiljemgi imestama.Foto: Shutterstock

Ida-Euroopa riikidele omased keerulised suhted enda mineviku mõtestamisega ja pärandi edasikandmisega on eriti reljeefsed muuseumimaastikul – meenutagem kasvõi läinud aasta debatte Okupatsioonide muuseumi nimevahetuse või ERM-i mõnede ekspositsiooni elementide ümber. Küll aga leidub ka meie kandis veelgi valusamate kogemustega rahvaid, kelle kannatuste loo kajastamisega kokkupuutumisel kardan alati näha taaskord midagi musta ja sünget.

Varssavis paiknev Poola juutide ajaloo muuseum POLIN pakkus aga midagi sootuks vastupidist. 2013. aastal uksed avanud ja mullu Euroopa aasta muuseumi tiitli pälvinud muuseum on arvestatava suurusega Soome arhitektide disainitud hoone, kus peale muuseumi paiknevad uurimis- ja kultuurikeskus ning raamatukogu.

Muuseum paikneb Varssavi geto ajaloolise ala lähedal (hetkel tähistab seda maa peal jooksev joon) ning seda ümbritsevad park ja hoone kõrvale rajatud väljak üheskoos getokangelaste auks püstitatud monumendiga.

Poola juutide ajalugu on üle kümne sajandi pikk ning juudi vähemusel oli riigi ajaloos alati oluline roll mängida. Diasporaa suurusest tingituna otsustasid muuseumi tegijad ekspositsiooni üles ehitada juudi kogukonda näidates ning seda Poola ajalookäiku laiemasse konteksti asetades. Selline lähenemine näitab ilmekalt, et isegi hoolimata tihtipeale esinenud antisemitismi ilmingutest peab Poola juutide ajalugu käsitlema üksnes Poola rahva ajaloo osana.

Seotud lood:

Keskaegne Poola oli usuküsimustes suhteliselt liberaalne ning sai seepärast Lääne-Euroopast põgenevate juutide seas populaarseks kohaks. Suur kogukond asus elama nii küladesse kui ka linnadesse, rikastades kohalikku elu kultuuriliselt, keeleliselt, religioosselt, aga ka arhitektuuriliselt. Mõnes saalis kohtame sünagoogide interjööre, mille värvide ja kujunduses kasutatud elementide rohkus paneb siiani imestama.

Muuseumis peaaegu polegi ajaloolise väärtusega eksponaate. See-eest kohtame palju nutikaid lahendusi, mis pakuvad ülesannete lahendamise ja kõikvõimalikele nuppudele vajutamise rõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele. Muuseumis on tõesti palju lõbusat ja põnevat, mis teeb selle heaks kohaks perekülastuseks.

Varssavis paikneva Poola juutide ajaloo muuseumi POLINi hoone on Soome arhitektide loodud. Foto: Shutterstock

Kuraatorid on jaganud ekspositsiooni kaheksaks osaks, mis tähistavad Poola juutide ajaloo erinevaid perioode. Sellest tingituna muutub ka muuseumikülastajat ümbritsev keskkond: mida lähemale jõuame XX sajandile, seda vähem värve on ümberringi ning kirjud laed ja seinad kipuvad halliks minema.

XVII sajandil toimunud nn Poola jagamiste järelaastatele keskenduv narratiiv avab perspektiivi veelgi ning saame teada, kuidas nägi välja juutide elu Venemaal, Preisimaal ja Austrias (üldjoontes polnud see eriti tore: palju piiranguid majandustegevuses, mõneti paiksuse nõue, pidev tagakiusamine jne).

Keisririikide lagunemisega kaasnenud Poola iseseisvumisega tuli ka juudi kultuuri ja elu õitseng Poolas ning seda teravam on kontrast II maailmasõja sündmuste ja holokaustiga. Poola kannatas sõja ajal rohkem kui ükski teine riik – nii katkenud ja murtud inimelude suhtarvu kui ka laialdaste lammutuste poolest.

Me kõik saame aru, et ei saa holokaustist mitte rääkida ja seda keerulisem on teemat kajastada, kuna miljonitesse ulatuvate ohvrite puhul minetab see katastroof tavalisele inimlikule kaastundele omased empaatiapiirid. Kõige väiksem muuseumisaal räägibki koonduslaagritest ja seal toimunud kuritegudest: roostes seinad ning seinte peal väiksed fotod. Ja ongi kõik. Vahest ongi hea, kui tohutute kannatuste lugu räägitakse lakooniliselt ja vaoshoitult.

Sellele järgneb jutt juudi diasporaast (ja Iisraeli läinud inimestest) sõjajärgsetel kümnenditel. Muuseum isegi on kindlasti osa Poola juutide ajaloost: valminud pika uurimistöö tulemusena ja paljuski rahastatud eraannetustest. See on juudi kultuuri oluline keskus ja hoidja.

Nagu heale tänapäeva muuseumile omane, ei piirduta ka POLINis üksnes ekspositsiooniga. Veel ootavad külastajaid ajutised näitused, kontserdid (jälgige kava!) ja isegi koššertoitudega söökla. Muuseumi tulles peab aega varuma ka turvakontrolliks – see pidavat olema ainus kultuuriasutus Poolas, kuhu külastajad sisenevad metallidetektori raamide kaudu.

Pidevalt arenev ja väga erinevaid, aga kindlasti tugevaid elamusi pakkuv POLIN sobib igale külastajale, olgu teie teadmised Poola ajaloost ja juutide kultuurist mis iganes tasemel.