ESTRAVELLER: Aastatega ainult paremaks


Telliskivi loomelinnak.
Telliskivi loomelinnak.Foto: Visit Estonia

Mõned asjad, mitte ainult vein, lähevad aastatega ainult paremaks – näiteks Telliskivi tänav Tallinnas.

Ma päris täpselt ei tea, miks kuulutati välja ideekonkurss Tallinna uue, 21. sajandisse kuuluva peatänava loomiseks vabariigi 100. sünnipäevaks. Moodsa ja mõnusa peatänava vajalikkusest saan aru küll, aga kõnealune projekt puudutab Pärnu maantee süda­linnapoolset lõiku ja Narva maantee algust, samal ajal kui uus peatänav on Põhja-Tallinnas ammu valmis saanud, ühendades Kopli tänava Boheemi, Jaama turu ja vana raudteelaste klubi roosa maja Telliskivi tänava restoraniga Kolm Sibulat.

Kalamajas on viimase poole aastaga avatud taas nii palju uusi kohvikuid – isegi terve turg kolis ümber ja sai värske näo! –, et rohkemat kui Tellis­kivi tänava uued kohad ma korraga ette võtta ei soovitaks.

Olenevalt sellest, kumba pidi Telliskivi tänavat jalutama hakata, on tänava alguses või lõpus, kohe Depoo turu sissepääsu juures, kaks mustaks värvitud merekonteinerit. Vietnami söögikoht nimega Konteiner on pisike, ilmselgelt vietnamlaste mõõtude järgi ehitatud, aga seda autentsem. Avatakse iga päev kell 11, sulgemisaja kohta nii selget infot ei leia – ilmselt juhtub see siis, kui keegi enam süüa ei jaksa.

Peipsi moodi fish’n’chips’i pakkuv Päästke Willy pole endale veel kuigi palju reklaamigi teinud, kuid esimeste sööjate liikvele lastud jutud on toonud juba nii suure menu, et konteinerrestorani esine plats on näljaseid pidevalt täis. Foto: Rauno Volmar

Tõesti, kõiki kolme käiku Konteineris tellida ei tasu, sest ainult paarkümmend meetrit mööda Telliskivi tänavat edasi jalutades leiab järgmise kohviku. Mitte lihtsalt kohviku – Renard müüb kohvi, saiakesi ja… mootor­rattaid. Nagu nimigi reedab, on kohviku­pidamisega alustanud Renard ka Eestis disainitud ja toodetud mootorrataste valmistaja. Endises raudteedepoos asetsevad ruumid on pärit otsekui kohvimetropolidest New Yorgist või Berliinist – industriaalne ruum kõrgete lagede, tumedate toonide ja valge kahhelplaadist letiga, sekka natuke vintage-mööblit. Kohviku sünni taga on kolm noort eri taustaga kohvigurmaani, nii et süüa võib Kalamajas tegelikult igal pool, kuid kohvi peab jooma just seal!

Tegelikult on raudtee äärde tekkinud terve söögikohtade linnak. Pole aega maha istuda? Siis sobib ilmselt just teile krõbekala ja -kartuleid müüv konteiner nimega Free Willy. Uues oranžis majas raudtee ääres tegutseb aga koht, kuhu minna just siis, kui õhtusöögi nautimiseks on eriti palju aega. Trühvel ei ole päris fine dining, aga sellele kõige lähemal. Igatahes selgelt eristuv enamikust Telliskivi tänava äärsetest kohtadest, mis vähemalt interjööris midagi vana uueks proovivad luua. Viimane tuleb tavaliselt ka hästi välja, ent Trühvel mõjub ikkagi kui värske tuuleiil.

Tänava teise otsa – kui olete edukalt suutnud mööduda veinibaarist Švips, mis ikkagi täiesti ahvatlevalt oma imelise veini- ja suupistevalikuga tee ääres seisab – on Mööblimaja parklasse tekkinud (ameerikalikku) tänavatoitu pakkuv Telliskivi 15. Ehkki interjöör on üsna igav, ei ole seda kindlasti mitte maitsed. Kuidas teile meeldiks lameleib kama ja kimchi’ga? Mulle meeldis väga. Ja kui kusagil Tallinnas burgerit süüa, siis just seal.

Kui te juba nii kaugele jõudnud olete ja mitte midagi peale restoranide näinud pole, siis Telliskivi 15-st mõnekümne meetri kaugusel mööda Roo tänavat jalutades asub Tallinna uusim galerii – fotogalerii Positiiv. Söödud kaloreid sinna minek küll kulutada ei aita, aga magustoiduks saab midagi pakkuda ka vaimule.