Saadjärv asub Vooremaal, mille pinnamood kujunes mandriliustike kulutava ja kuhjava tegevuse tulemusena üle 10 000 aasta tagasi. Voorte vahele jäänud nõgudesse kogunes liustike sulamisvesi, nii tekkisid järved. Aja jooksul on mitmed väiksemad Vooremaa järved kinni kasvanud ja soostunud, kuid Saadjärv on sellest pääsenud tänu oma suhteliselt suurele sügavusele. Saadjärv on varem olnud väga kalarikas ja kalaliikide arv on seal praegugi üsna suur. Kuni 1949. aastani olnud Saadjärv ka vähirikas järv, kuid siis hävis vähistik katku tõttu. 1890. aastal asutati Äksis Eesti vanim kalahaudemaja.

Saadjärv on Eesti kultuuriloos suure tähtsusega. Äksis on elanud ja töötanud tuntud kirjamehed A. W. Hupel ja O. W. Masing.

Rahvasuu räägib, et Vooremaa järved on kündmisel siia-sinna vagude vahele poetunud Kalevipoja higipiisad. Siinkandis kohtab ka muid Kalevipoja tegevuse jälgi — lingukive, toole, silmapesukausse, jalajälgi, käe- ja rusikaauke. Isegi lohukestele kultusekividel on seletus leitud: need on Kalevipoja sõrmejäljed! Saadjärve lõunaotsas ning järve põhjas leidub Vooremaa kohta ebatavaliselt palju rändrahne, mida rahvasuu seostab Kalevi poegade liisuheitmisega. Vägilased valinud kolm ühesugust kivi ja seisnud üksteise kõrvale Saadjärve põhjakaldale. Kivid heidetud üle järve. Need asuvad tõesti peaaegu ühel joonel umbes 400-meetriste vahemaade järel.

Saadjärve muistendid räägivad Saadjärve liikumisest ja kirikust järve põhjas. Vooremaa järvede valitseja ehk Saadjärve ainukese saare (Andi saare) on lained praktiliselt laiali kandnud. Saarel kasvab praegu vaid mõni puu, kuid varem olevat saar olnud suurem. Siin elanud Voldi mõisa järvevaht ja suviti saadud siit kuhi heinu, mis saadudes kojuvedu oodates olevat järvele ka nime andnud.

Vaata ka loo päises olevat suurepärast filmi Saadjärvest!