Maasi ordulinnust tuntakse rahvakeeles rohkem nimede Maasilinn ehk Maasi linnus all. Maasilinn rajati pärast Jüriöö ülestõusu lõplikku mahasurumist 1345. aastal saarlaste hävitatud Pöide ordulinnuse asemele. Uus linnus rajati Pöidest kümmekond kilomeetrit põhja poole mere äärde, kus oli ka sobiv sadamakoht. Linnuse ehitus oli saarlastele karistuseks, millest ka selle saksakeelne nimetus „Soneburg“, tähendades trahvi- ehk karistuslinnust.

Kuna laastatud maa ei võimaldanud laiaulatuslikke töid, siis oli algne linnus puust, kuid üsna kohe alustati ka kivist linnuse rajamisega. See valmis täielikult järgnevate sajandite jooksul. Suuri ümberehitusi tehti linnuses 16. sajandi algusaastail, mil ehitati tõenäoliselt osa eeslinnusest. Eeslinnuse nurkades asuvad bastioni tornid ja ruumid suurtükkide jaoks on aga veel hilisemat päritolu, sellele viitavad kohalt leitud raidkunsti detailid, mis on renessansiajastule vastavate vormidega. Viimased ehituslikud täiendused on ilmselt pärit 16. sajandi keskpaigast.

Maasi linnusele said saatuslikuks Taani-Rootsi vastuolud. Lisaks viis aastat varem omandatud piiskopkonna aladele ostis Taani kuningas 1564. aastal Saaremaa ordualad. Kahel korral, 1568. ja 1575. aastal õnnestus rootslastel Maasilinn lühemaks ajaks vallutada. Nähes, et vaenlane võib linnuse kergesti muuta oma tugipunktiks Saaremaal, andis Taani kuningas Frederik II 1576. aasta augustis käsu Maasilinn õhata. Sellest ajast on linnus varemetes seisnud.

Kindluse restaureerimise käigus on välja kaevatud suures osas säilinud võlvlagedega esimene korrus ning värav, osaliselt on alles ka linnuse teine ja kolmas korrus. Seda on oluliselt rohkem, kui alguses arvati linnusest alles jäänud olevat.