EESTI 100 AARET | Eesti üks erilisemaid maju asub Raplas

Reisijuht, Turist ja Muinsuskaitseamet on koos pikal reisil läbi Eesti kaunimate ja põnevamate paikade. Sina saad ka reisile kaasa tulla — uuri lähemalt eesti100aaret.ee. Lisaks reisimisele ja avastamise rõõmule saab mängus võita ka palju põnevaid auhindu Go Groupilt, Tallinkilt ja Nordicalt!

Legendaarne UFO-maja, astmikpüramiid, Pentagon, tulnukalaev, ENSV kõige ekstravagantsem ehitis, 1970. aastate arhitektuuri tippteos. Need on vaid mõned epiteedid, mis iseloomustavad Rapla Kolhooside Ehituskontori ehk Rapla KEKi maja, linna üht vaatamisväärsust.

Rapla KEKi omaaegse haldushoone arhitektuurne väärtus ei piirdu üksnes Raplamaaga. Hoonel on oluline koht Eesti arhitektuuriloos ja tähelepanu on see pälvinud ka rahvusvaheliselt. Rapla KEKi hoone siselahenduse eest sai Aulo Padar 1977. aastal sisekujunduse aastapreemia. Ehitist on kajastatud mitmetes rahvusvahelistes arhitektuuriajakirjades, näitustel ja raamatutes. Ikka ja jälle pälvib see kohalike ja rahvusvaheliste vaatlejate tähelepanu – tumesinisel soklil justkui õhus hõljuv püramiid, mis kordub negatiivina kõrval asuval, basseini ja terrassidega kujundatud maastikul. Erilise ja uuendusmeelse arhitektuuri ning kõrge kultuuriväärtuse tõttu võeti maja 2015. aastal muinsuskaitse alla.

Rapla KEKi hoone projekteerimine algas 1960ndate lõpul, kui tollal maaehitusele spetsialiseerunud riiklikus Projekteerimise Instituudis EKE Projekt (EKE – Eesti Kolhoosiehitus) valmis esialgu küllaltki lihtsa lahendusega projekt. Seoses Rapla KEKi juhtkonna vahetumisega, muutusid ka ootused hoonele. Uue juhtkonna sooviks oli ehitada midagi silmapaistvamat ja nii valitigi hoonet projekteerima tollane tipparhitekt Toomas Rein.

Rapla KEK esindab nõukogude perioodi Eesti maa-arhitektuurile iseloomulikku hoonetüüpi – kolhooside ehituskontorid asusid praktiliselt kõigis tollastest maakonnakeskustes. Hoone vorm on Rapla puhul aga selle ehitusperioodile ebatüüpiline. Hoone arhitektuuri iseloomustab Nõukogude Eesti modernismis valitsenud tehnofuturism ja Lääne arhitektuuris levinud korporatiivse identiteedi väljendamine arhitektuuris: 1977. aastal valminud 3076-ruutmeetrise üldpinnaga Rapla KEKi haldushoone kompleksi (hoone ja sellega liituv terrassidega tehismaastik) väliskujundus ning mitmed detailid on üles ehitatud (enamasti kaheksatahulise) püramiidi temaatikale. Kuigi hoone ise on valdavas osas kahekorruseline, siis väliskujult on see 7-astmeline püramiid, mis toetub kitsamale, osaliselt pinnassesse süvendatud 1. korrusele.

Sama joont jätkab ka siselahendus. Hoone põhiplaan on pisut välja venitatud kaheksanurk, ka kõik ülejäänu on kaheksanurkne: prügikastid, lillekastid jm. Kogu lahendusele lisab efektsust maja ruumilise peegeldusena selle taga asuv kaheksanurkne tiik. Maja keskosas asub suure katuseaknaga spordisaal, mille ümber on ringkoridor, kust avanevad pääsud kontoriruumidesse.

Maja on praegu kasutuseta ja avalikkusele suletud ning ootab omaniku plaanide täpsustumist.