Brasiilia: võimsast atleedist hingeldavaks astmaatikuks
Maailma seitsmenda majandusega hiigelriigile hingab kuklasse depressioon, mida vaatab oma osavõtmatu betoonmiimikaga pealt Rio kohal kõrguva Lunastaja kuju. Pikne, mis mõned aastad tagasi seda 40 meetri kõrgust monumenti tabas, näib nüüd olevat sisse löönud ka Brasiilia eduloosse – riigi majandus kukkus eelmise aastaga 3,8 protsenti ja tänavused väljavaated on üsna samad.
Brasiilia on välja pudenenud Lõuna-Ameerika progressi- riikide juhtgrupist, kus teevad tempot hoopis Tšiili ja Uruguay. Neile üritab järele jõuda Argentina, mille kriiside lõputud turbulentsid on paljud juba ammugi meeleheitele viinud.
Aga Brasiilia kaotab aega, raha ja energiat ning näib pikeerivat otse postkaardisinisesse rannikuvette – täpselt sinna, kust mõned aastad tagasi leiti mitusada surnud pingviini.
Kui allegooria kõrvale jätta, läheb Brasiilia suurimal lennukitootjal Embraeril siiski veel hästi. Viimasel paaril aastal on ettevõtte kontoseisu parandanud nii 2,4-miljardine tarneleping USA-ga, 60 lennuki tellimus Hiinast kui ka võtmeroll Rootsi hävitajateprogrammis. Embraer tõuseb, aga kõige muu ümber vohab ebaselguse vihmamets.
Hirm, et kohe läheb kõik veel hullemaks, kukutas kohaliku valuuta eelmisel sügisel kõigi aegade madalaimale tasemele dollari suhtes ja pidu katku ajal muutus katkuks katku ajal.
Naftahiid raskustes
Sügisel viitas reitinguagentuur Fitch Brasiilia majandus- ja poliitilisele kriisile, langetas riigireitingu rämpstasemele ning jättis väljavaate negatiivseks. Veidi hiljem selgus, et Brasiilia seisis silmitsi ka eelarve- puudujäägiga. Nimelt oli rahandusminister Joaquim Levy riigieelarvet oma loomehetkedel ümber disaininud. President Dilma Rousseff loomulikult vallandas Levy ning lükkas tanki oluliselt vähem naerusuise Nelson Barbosa.
Nagu oleks sellest prohmakast veel vähe, lõpetas ka riiklik naftahiid Petrobras eelmise majandusaasta ligi 10 miljardi dollarise kahjumiga – ja üldsegi mitte ainult langusesse triivinud naftahinna pärast.
Juba varem oli ilmnenud, et kontserni juhid olid kümne aasta jooksul firma kontodelt 2 miljardit dollarit kõrvale tõstnud ja poliitikutele altkäemaksudeks jaganud.
Petrobrasi brutaalhallis peakontoris lahvatanud skandaal heitis valgust nii juhtkonna kaameks tõmbunud nägudele kui ka sellele, kuidas Brasiilia poliitika hämarates koridorides asjad tegelikult käivad.
Skandaal mässis endasse peaaegu kogu poliitilise ja ärieliidi. Kahtlustuse ebaseaduslikus tegevuses said 39 isikut.
Prominentne võrgustik pesi hinnanguliselt 3,8 miljardit dollarit, saades rahasumma Petrobrasist kätte vana klassikalise nipi – ülepaisutatud lepingutega. Vastupidi tervele mõistusele ei takistanud see kõik aga kütusekontsernil Williamsi vormelimeeskonna sponsorilepingut pikendamast.
Korratus ja tagasilangus
Sügavalt ebapopulaarne president Rousseff aimas halba. Asi ei olnud üldse Petrobrasis, mida ta omal ajal seitse aastat juhtinud oli. Nimelt oli kohus juba oktoobris otsustanud, et tema valitsuse raamatupidamispraktika on ebaseaduslik.
Valitsus eitas igasugust süüd, sest rahadega trikitamine oli olnud kooskõlas senise praktikaga. Rousseffi kõhutunne aga ei petnud ja mais peatati ta presidendivolitused pooleks aastaks, et asja uurida. Rousseffile muidugi sündmuste käik ei sobinud ja ta nimetas kogu projekti riigipöördekatseks.
Mida riigipööre tähendab, teadis Rousseff seejuures vägagi hästi, sest hilises teismeeas oli ta marksistliku geriljagängi ridades sõjaväelise diktatuuri vastu võidelnud.
Pärast Rousseffi presidendivolituste peatamist moodustati samal päeval uus valitsus, milles sai olulise tähtsusega planeeringuministriks Romero Jucá.
Ei möödunud aga kaht nädalatki, kui mees oma äsja saadud ameti maha pani. Nimelt oli paremtsentristlik ajaleht Folha de S. Paulo kusagilt kätte saanud ühe kohtumise salvestise, kus Jucá lubas Petrobrasi korruptsioonijuurdluse kinni mätsida. Samuti lubas ta Rousseffi tagandamismenetluses sõna sekka öelda.
54 miljonit brasiillast on praeguseks kamba peale 60 miljardit dollarit laenu võtnud. Selle taustal joonistub 227-dollarilise miinimumpalga kontuur juba üsna groteskseks.
“Ordem e Progresso” – “Kord ja progress” seisab Brasiilia lipul. See on nagu küündimatu huumor, millele irvhammastest punkbänd Rephugos juba ammugi vindi peale on keeranud: “Desordem e Regresso” ehk “Korratus ja tagasilangus”.
