Pärnu Kolledži lektori Margrit Kärpi sõnul saab järgneva paarikümne aasta jooksul Euroopas 60 aastat vanaks enneolematult palju inimesi, sest pensioniikka jõuavad 1950.-1960. aastate beebibuumi lapsed. „Maailma Terviseorganisatsiooni andmeil kasvab aastatel 2015-2050 üle 60-aastaste inimeste arv kokku ligi kahekordseks – 12%-st 22%-ni, juba aastaks 2030 on iga kuues inimene üle 60 aasta vana. Sealjuures on majanduslikult ülioluline, et tegu on endiselt hingelt noorte inimestega, kellel on raha ja tahtmist seda elamustele kulutada,” selgitas Kärp.

Eksperdi sõnul tunnevad homsed eakad end ise tunduvalt nooremana ning ka käituvad vastavalt. „Nad on valmis kulutama raha teenustele, mis parandavad elukvaliteeti ja pakuvad elamusi. Nad naudivad luksust, on harjunud kõrgel tasemel teenustega, on osavad kasutama erinevaid veebikeskkondi ning jagavad oma tegemisi sotsiaalmeedias. Reisitakse palju üksi, olemata sealjuures vallaline,” tõi Kärp välja.

Eurostat on hinnanud, et vanemaealiste tarbitavate toodete ja teenuste turud ehk niinimetatud hõbemajandus kasvab stabiilselt 5% aastas, jõudes aastaks 2025 kokku umbes 5,7 triljoni euroni. Sealjuures on nn hõbeturismi kogumaht Euroopas olnud seni ligi 70 miljardit eurot. „Erinevate üle-euroopaliste uuringute andmeid sünteesides saaks prognoosida, et Euroopat ootab lähiajal ees aktiivsete seeniorite turismituru kasv 30 või isegi 40 miljardi euro võrra,” arutles Kärp.

Eksperdi sõnul peab sellest kasvavast turust kasu saamiseks pakkuma põnevaid, nooruslikke teenuseid, mis samas arvestavad vanusest tingitud teatud erivajadustega. „Tundku klient end kuitahes noorena, hõbedase eaga kaasnevad terviseprobleemid nagu kuulmislangus, diabeet või liigeste haigused. Osad neist on nähtavad, teised mitte ja teenuste osutamisel peab neid arvesse võtma,” ütles Kärp.

Pärnu Kolledži õppejõu hinnangul on Eestil mitmeid eeliseid, et avanevat võimalust ära kasutada. „Eesti spaad on rahvusvahelises võrdluses tipptasemel nii teenuse kvaliteedi, personaalsuse kui digitaalsete teenustelahenduste poolest ning neil on kõik eeldused pakkuda sellist keskkonda, mida uued seeniorid otsivad,” mainis Pärnu kolledži rektor.

Samuti on eksperdi sõnul Eesti eeliseks siinne suurepärane meditsiinisüsteem. „Euroopas esineb üha sagedamini erinevaid elustiilist tingitud terviseprobleeme. Juba praegu tuleb aina rohkem eurooplasi Eestisse nii operatsioonidele kui taastusravile, sest mõlemad teenusevaldkonnad on meil väga hästi arenenud. Lisaks saab Eestis ravida ja taastuda puhtas looduses, nautida põnevaid elamusi ja huvitavat kultuurielu, mida Euroopas kohtab üha vähem,” selgitas õppejõud.

Eesti kasuks räägib Kärpi hinnangul ka looduslik ja kultuuriline mitmekesisus ainult mõne sõidutunni kaugusel lennujaamadest. „Hõbemajanduse turist ei taha masskaupa, vaid tunda end erilisena. Hotelli või spaa asumine Tallinnast eemal on pigem eelis. Meil on hästi arenenud teedevõrk, kõik regioonid on hästi ligipääsetavad, sealjuures oluliselt paremini kui näiteks Lätis,” selgitas õppejõud.
„Enne koroonat oli Euroopa turismisektor mõneti mugavustsoonis."

Külastajate arvud pidevalt kasvasid ja sagedaste ringireisijate hulk oli suur. Nüüd on pilt muutunud ja kujunevad uued turud. Eesti võiks olla riik, kes riisub hõbemajanduse koore ja kehtestab ennast Euroopa hõbeturismi mekana, sest kõik eeldused on meil olemas,” ütles ekspert.
„Isegi ainult rahvaarvude ja seniste trendide põhjal saaks järeldada, et kui Euroopa hõbeturismi turg kasvaks umbes 40 miljardi euro võrra, siis proportsionaalselt oleks Eesti osa sellest igal aastal umbes 120 miljonit eurot,” tõdes Kärp.

„Aga tuleb arvestada, et homne seenior ei ole samasugune nagu eilne. Seni on keskmine Euroopa seeniorturist Eurostati andmetel kulutanud vähem kui 60 eurot päevas, samas Statistikaameti andmetel kulutab keskmine välisturist Eestis päevas üle 100 euro. Seega hingelt noorte ja tegusate seeniorite eelistusi arvestades võiks hinnata Eesti potentsiaali ka ligemale 200 miljonile eurole aastas. See märkimisväärne tulu jõuaks turismiettevõteteni ja seeläbi inimesteni üle kogu Eesti,” lisas Pärnu Kolledži õppejõud.