Geograafiliselt üks iidsemaid maalappe Euroopas pulbitseb ajaloolistest vaatamisväärsustest. Iidsed ja kogu maailmas ainult Sardiiniale omased ehitised “nuraghid” kaunistavad tervet saart ning Sardiinia ümbruses leidub ka mitmeid väiksemaid saarekesi lummava mikstuuriga ajaloost ja modernsusest.

Riiki pääsemine:

Eesti kodanikule on Itaaliasse reisimine viisavaba.

Lennufirmad kasutavad riiki sisenemise õiguse kontrollimisel reisiinfo käsiraamatut Travel Information Manual(TIM). Sisestades reisisihi, passiandmed ja reisi eesmärgi, saate teavet viisa vajalikkuse, passi kehtivuse ja lisanõuete kohta.

Alates 01.04.2022 ei nõuta järgmistes kohtades COVID digitõendit ega negatiivset testitulemust: ühistranspordis (erandiks pikamaatransport), hotellis, muuseumis, staadionil, vabaõhuüritustel, restorani või kohviku terrassil, juuksuris ja ilusalongis.

Kaitsemaski kandmine avalikes siseruumides on kohustuslik kogu riigis. Õues peab maski kanda ainult siis, kui viibitakse rahvarohkes kohas. Ühistranspordis on kohustuslik kasutada FFP2 tüüpi maski. Samuti on FFP2 tüüpi mask kohustuslik teatris, kinos, kontserdil või staadionil.

Kuidas minna?

Tallinnast on võimalik Sardiiniasse lennata valdavalt ümberistumisega Milanos. Lennureisi kogupikkus jääb valdavalt vahemikku 6-9 tundi.

Millal minna?

Parim aeg tormiste ilmade vältimiseks on suvi. Rannad Sardiinias on suvisel ajal üsna palavad, kuid mägedesse minemine pakub mõnusat jahutust. Sardiinia külastamist tasuks ehk vältida sügisel, sest siis on suured ilmastikumuutused ja tormisem ilm tavapärasem. Tasuks silmas pidada, et 15. augustil leiab aset Itaalia rahvuspüha Ferragosto, mil mitmetes sihtkohtades ei pruugi olla võimalik Sardiiniasse reise broneerida.

Mida võiksid teada?

Rahvaarv: 1.64 millionit (2019)

Üks paljudest lummavatest aspektidest Sardiinia juures on see, et Sardiinia on kõige madalama rahvastikutihedusega paik Itaalias. Võrdluseks võib tuua pea sama suure Sitsiilia 5 miljoni elanikuga ja Iisraeli 9 miljoni elanikuga. Peale suviste randade ei muutu Sardiinia rahvarohkeks peaaegu et mitte kunagi. Ringi sõites ei pruugi te sageli kohata vastutulevaid inimesi või autosidki.

Riigi suunakood: +39

Pealinn: Rooma

Valuuta: euro

Keeled: itaalia ja sardo

“Ma ei räägi itaalia keelt“ — “Non parlo italiano”

“Olen eksinud“ — “Mi sono perso”

“Sooviksin…“ — “Vorrei…”

Kõige laialdasemalt räägitav keel on itaalia keel, kuid Sardiinia kohalikku keelt, sardot, räägitakse kohalike seas ohtralt. Tegu on rikkaliku ja kauni keelega. Tänapäeval on Sardiinias 1,35 miljonit inimest, kes räägivad emakeele või teise keelena sardot.

Kui te peaksite Algherosse sattuma, siis märkate kiiresti, et kohalik keel ei ole ei itaalia ega ka sardo keelt. Selles armasas väikses linnakeses räägitakse valdavalt katalaanile üsna sarnast keelt, mis on üks 12 väikekeelest Itaalias.

Sardiinia on suur saar — peaaegu sama suur kui Sitsiilia, pisut väiksem kui Iisrael. Seda tasub silmas pidada, et planeerida piisavalt aega saare avastamiseks. Kolmest päevast jääb ilmselgelt väheks, aga kui aega tõesti napib, siis ei tasuks seada eesmärgiks kogu saare nägemist ning mõnusam on veeta aega ühes kohas, näiteks Cagliaris, millele järgneb suure tõenäosusega armumine ning peatselt uue reisi planeerimine Sardiiniasse.

Üsna kiiresti saab Sardiinias selgeks, et kõht juba naljalt tühjaks ei lähe. Sardiinia köök keskendub kohalikule toodangule ja hooajalistele saadustele ehk valdavalt sööte värsket ja valdavalt koheselt tellimiseks valmis toitu. Mõne kilo kehakaalule juurde kogumine on Sardiiniat külastades pigem reegliks ja kui satute lõunatama mõne kohaliku pere juurde, siis toidetakse teid sedavõrd rikkalikult, nagu oleksite nädalaid nälginud. Toidust keeldumine ei tule kõne allagi.

Kohalikes agroturismi kohtades tasuks eeldada kehakinnitusi, mis kannavad tunde. Võtke sellest viimast, sööge täna ja paastuge homme!

Kus on toitu, on ka veini ja Sardiiniast tuleb fantastilisi! Kohalikud viinamarjad on valgete veinide jaoks peamiselt Vermentino, Nurargus ja Cannonau, Bovale ja Carignano del Sulcis rikkalike punaste jaoks. Kui külastate Sardiiniat, siis varuge piisavalt aega veinielamusteks ja planeerige reisikohvrisse piisavalt ruumi, et paar pudelit kodumaale tuua. Kohalikke veinielamusi saab broneerida siin.

Sardiinia on üks vähestest nn sinistest tsoonidest maakeral. Ühes mõne piirkonnaga Jaapanis ja üksikute teiste kohtadega maailmas, on Sardiinia populatsioon protsentuaalselt üks pikaealisemaid, kus elatakse saja aastaseks või vanemaks. Kõrget eluiga peetakse kombinatsiooniks erinevatest faktoritest nagu tervislik dieet ühes tagasihoidlikemate õhtusöökide ning rikkalikemate lõunasöökidega, regulaarse liikumisega ehk põhiliselt kõndimisega, klaasikese punase veiniga ja tugevate perekondlike sidemetega. Pered elavad ühe katuse all nii kaua kui võimalik. Ja loomulikult kuulub kompotti ka üleüldine õnnetunne!

Kuidas ringi liikuda?

Kui planeerite Sardiinia reisi, siis on tõenäoline, et rendite auto saare avastamiseks, sest kohalik transport kõikjale ei vii. On tõenäoline, et oma reisi jooksul satute väikestele külateedele, kus kogete kohati liiklusummiku mõõtmeid võtvaid pause teed ületavate lambakarjade tõttu. Kui seda ette tuleb, peaksite kinni pidama ja lammastele teed andma. Vahel harva tuleb ette ka seda, et lambad veedavad aega linnades. Pisut hullumeelne, aga ääretult lahe!

Mida Sardiinias kogeda?

Casu Marzu

Casu Marzu on Sardiinia kõige kuulsam delikatess, mis otsetõlkes tähendab mädanevat juustu. Ometi ta tegelikult ei mädane. Väga intensiivse maitsega pecorino on valmistatud pastöriseerimata lambapiimast ja otseloomulikult kemikaalidevabalt. Nn juustukärbsed (Philiophila Casei) munevad juustu sisse väikseid kookoneid ning juustust toituvad vastsed annavad juustule väga tugeva ning omapärase maitse. Kuna vastsetele meeldib valdavalt vaid juustu ühes osas olla, siis on võimalik neid ka vältida. Vähemalt väldivad seda osa juustust kohalikud.

Casu Marzu tootmine deklareeriti illeegaalseks juba mõnda aega tagasi, kuid see ei ole takistanud kohalikel lambakarjustel tootmisega jätkamist. Parim aeg selle valmistamiseks on aprilli ja juuli vahel, kui kärbsed vohavad. Tihti on kuulda, et tegu on ühe ohtikuma toiduga maailmas, kuid arvestades sardiinlaste sedavõrd kõrget eluiga, tasuks kurjakuulutavaid loosungeid filtriga võtta.

Alati on toimumas mõni festival

Külapeo või festivali kohalik nimetus Sardiinias on “sagra” ning kui soovite pidusemat meeleolu, siis tasub olla mureta — enam-vähem igasse nädalavahetusse on mõni planeeritud. Suurimad tähistamised leiavad aset 1. mail Sant’Efisio paraadiga, mille vältel mitmete külade esindajad jalutavad läbi linna lähedal asuvasse Norasse, kandes traditsioonilisi kostüüme ja lauldes traditsioonilise muusika saatel. Festival on pühaku tähistamiseks, kes kaitses Sardiiniat katku eest ning on üle 350 aasta vana.

Teised festivalid, mida väisata, on I Candelieri, Cavalcata Sarda, S’Ardia ja San Simplicio. Kui soovite toidu- ja veinikesksemaid festivalielamusi, siis tasub otsida sagrat nagu Girotonno, mis on tuunikala tähistamiseks imelises külas Carlofortes igal juunil, või Calici Sotto Le Stelle, mis leiab aset igal augustil Jerzus. Sügisesed festivalid toimuvad igal nädalavahetusel Barbagias.

Unikaalne Sardiinia karneval

Planeerite Sardiiniat külastada veebruaris? Veenduge sel juhul, et saaksite osa võtta Sardiinia karnevalist, mis on täiesti erinev teistest karnevalidest. Esiteks ei leia festivalilt karnevalidele omast värvikirevust ning joviaalse tähistamise asemel on karnevali temaatikaks hirmuäratavad ja tumedad puidust maskid ning mustad kuued, tuli ja rituaalsed tantsud. Kõige kuulsam leiab aset Mamoiadas, külas keset Sardiinia mägesid, kus rituaali vanuseks on juba üle kahe tuhande aasta. Tegu on festivaliga, mida tähistatakse hea saagikuse eest vastutavate jumalate auks.

Rõõmsameelsemateks kogemusteks tasub minna Sartigliasse Oristanos Mardi Gras ajal või karnevali viimasel pühapäeval. Sajandeid vana traditsiooni tähistamise jooksul on näha nii akrobaatilisi trikke kui ka kõige adrenaliinirohkemat momenti ehk tähtede poole võidujooksu. Nii mehed kui naised kannavad traditsioonilisi kostüüme, kannavad maske ja püüavad nii palju tähti kinni püüda kui suudavad. Ja seda hobuste seljas ning odaga.

Sardiinial on oma Halloween

Unustage “komm või pomm” ja muud teada-tuntud traditsioonid. Oktoobri lõpust novembri alguseni on Sardiinias Halloween, mis pulbitseb iidsetest ja ainult kohalikele omastest rituaalidest. Surnute tähistamiseks mõeldud festivalil serveeritakse massiivseid õhtusööke 31. oktoobri õhtul kõikvõimalike roogadega, mida surnud võiks nautoda. Samuti süüdatakse akendel küünlaid, et näidata surnutele koduteed. Fantastiliseks elamuseks tasub otsida märksõna Su Prugadoriu ja külastada Seuit.

Arheoloogilised vaatamisväärsused

Kohad nagu Rooma Foorum ja Pompeii on maailmakuulsad, kuid ka Sardiinial on oma osa Rooma pärandist. Ometi on Sardiinias ka väga unikaalseid paiku. Otsige ohtraid nuraghesid ning külastage arheoloogiamuuseumit Cagliaris ning Cabras. Hiiglaslikel kiviehitistel on jätkuvalt müstiline aura.

Külastada tasub ka domus de janaseid ehk haldjamaju ning suuri hauakambreid.