Maailmas on palju sõjamuuseume, kuid omaette klassi moodustavad lahingupaikade muuseumid. Lahingupaigas, kus on säilinud rajatisi, ei vaja külastaja suurt fantaasiat ja eelteadmisi, aga künklikul väljal, kus 600 aasta eest toimus lahing, vajab külastaja mõlemat. Sestap, enne kui külastada Grünwaldi lahingu muuseumi, on mõttekas lugeda Nobeli preemia laureaadi Henryk Sienkiewicz romaani „Ristirüütlid”, mis kirjeldab mitte ainult lahingut, vaid ka ajaloolist situatsiooni. Seda küll poolakate vaatevinklist.

Selles artiklis olen välja jätnud Grünwaldi lahingu enda üksikasjad, kuna seda on kirjeldatud lugematuid kordi. Selle asemel keskendub artikkel sellele, mida Grünwaldi lahinguväli koos muuseumiga pakub ning kuidas lahingut kasutati kommunistlikus ideoloogias.

Ajalooline lahinguväli

Poola sõjaajaloost ei ole lihtne leida olulisemat kuupäeva kui 15. juuli 1410. Sel päeval olid vastamisi kaks suurt ja tugevat armeed. Lahing toimus künklikul alal, ojade poolt ära lõigatuna, Grunwaldi (Grünfelde), Stębarki (Tannenberg) ja Łodwigówi (Ludwigsdorf) külade kolmnurgas. Grünwaldi lahing oli üks keskaja suuremaid lahinguid. Saksa ordu koosseisus koos liitlastega oli erinevate ajaloolaste arvamusel 11 000-27 000 meest ja Poola-Leedu vägi moodustas koos vasallidega 16 000 - 39 000 meest. Lahing lõppes Poola-Leedu vägede hävitava võiduga ordurüütlite üle, sealhulgas langes lahingus Saksa ordu suurmeister Ulryk von Jungingen.

Eestlastele, koos venelaste, tšehhide, lätlaste, rumeenlaste, serblaste ja ungarlastega on see Grünwaldi lahing. Aga inglased, prantslased, itaallased, hispaanlased, portugalased, rootslased, taanlased, norrakad, soomlased, bulgaarlased, horvaadid nimetavad seda Tannenbergi lahinguks. Väga raske on leida põhjendust, kuidas ja miks on selline erinev nime kasutus riigiti on juurdunud. Sakslased nimetavad antud lahingut loomulikult Tannenbergi lahinguks, kuid sotsialismiajal Saksa Demokraatlikus Vabariigis prooviti ideoloogilistel põhjustel juurutada saksa keelde Grünwaldi lahingut. Kuid leedukad on kindlameelsed ning nimetavad seda ainukesena Žalgirise lahinguks, sealt ka nende tähtsama spordiklubi nimi võiduka lahingu auks.

Muuseum asub Poolas, endise Ida-Preisimaa Masuuria piirkonna aladel Stębarkis ning selle loomisega tähistati 1960. aastal 550 aasta möödumist Grünwaldi lahingust. Muuseumikompleks on ise suurejooneline, koosnedes nii väli- kui ka sisealast. Muuseumi välialal on rajatud lahingu algseisu makett ning on taastatud keskaegsete soomusmasinate näidised. Tegemist on puidust kinniste vankritega, millest oli ammuküttidel võimalik vaenlast ambuda, olles ise kaitsva seina taga.

Keskseks punktiks on monumentidega kaetud mägi, mis oli ka lahinguvälja keskpunkt. Mäe oluline element on 1960. aastal avatud skulptori Jerzy Bandura ja arhitekt Witold Cęckiewiczi graniidist raiutud kahe rüütli mälestusmärk ning kuninga Jagiełło ja suurvürst Witoldi vägede lippudega 30 meetri kõrgused mastid. Mälestusmärk kannab Grünwaldi vapikilpi kahe mõõgaga.

Grunwaldi mõõgad olid alandav “kingitus” Saksa ordu suurmeistrilt Ulrich von Jungingenilt Poola kuningas Władysław II Jagiełłole ja Leedu suurvürst Vytautasele vahetult enne Grunwaldi lahingut, väitega, et vastane kardab lahingusse astuda. Kingitus — paar lihtsat paljast mõõka — oli sümboolne ja tollal tavapärane väljakutse lahinguks. Pärast Poola - Leedu võitu viis kuningas Władysław II mõlemad mõõgad sõjasaagina tolleaegsesse Poola pealinna Krakovi ja need paigutati Waweli kuningalossi varakambrisse. Poola jagamise käigus XIX sajandil läksid need mõõgad kaduma. Ajalooliselt käsitleti neid kahte mõõka kui kuninglikku sümbolit, mis sümboliseeris monarhi valitsemist kahe riigi — Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi üle. Need mõõgad on läbi aegade olnud võidu ning Poola ja Leedu ühise mineviku sümboliks ning oluliseks osaks kahe rahva rahvuslikust identiteedist.

Loe artiklit edasi SIIT!


Poola Rahvavabariigi 50 zlotti Grünwaldi ristiga. Foto: Andres Rekker