Liigu tõukerattal mööda Rohelisi Rööpaid

Ajaloolistele Eesti ja Läti raudteetammidele on rajatud Roheliste Rööbaste (Green Railways) programmi raames matkateid. Kunagine Mulgi ekspressi nimeline raudteeliin sobib matkamiseks nii jalgsi, ratta, hobuse kui ka suuskadega. Põnev ning kõigile jõukohane marsruut läbi mitmete Mulgimaa looduskaunite peatuspaikade.

Matkajad saavad külastada Viljandi ürgorgu, mida peetakse Sakala kõrgustiku vanimaks selletaoliseks. Veel ootavad avastamist Sinialliku linnamägi ja Paistu ürgorg, kus esineb arvukalt paljandeid. Loodi mõisa taga on Paistu tehisjärv, mille kõrvalt saab alguse huvitav matkarada, mis kulgeb mööda reljeefset maastikku ja jõuab suurima paljandini, mida rahvasuus kutsutakse Loodi põrguks. Paljandi alumises osas on saladuslik koobas, kust väljub allikas.

Tõukerattamatk Mulgimaal

Räätsamatkal mööda Rubina soo raba valid marsruudi sina

Ajaloolisel Mulgimaal asub üks Eesti suurim säilinud sooala, mis on tuntud kolme erineva nimega Rubina soo raba, Lagesoo või hoopiski Tõrusoo. Tartust ligikaudu 75 kilomeetri kaugusel Sakala kõrgustiku kaguosas paiknev maaliline soine ala on vana õõtsiksoo, millel on rohkel laukaid ja laugasjärvi.

Räätsamatk pakub elamusi igal aastaajal, kuid eriti müstiline vaatepilt on varahommikune sügis-talvine päikesetõus, kui linnud laulavad alles häält lahti – laukad auravad, ämblikuvõrke katavad valgust peegeldavad kristalliseerunud kastepärlid. Talvel pakuvad palju avastamisrõõmu ka erinevate metsloomade jäljed lumel. Hea õnne korral võib kohata isegi jälgede omanikke.

Tennisereketi-kujulisi räätsasid ei tasu karta – tänapäevaste tehnoloogiate abil valmistatud jalavarjud on kerged ja mugavad. Kuna rabapinnas on pehme ja märg, siis jalgsi liikumine on seal raske ja isegi et ohtlik. Talvel aitavad räätsad kõndida paksul lumekihil. Ehk siis, unustagem laudtee ja valigem oma matkatee ise.

Kui räätsad tunduvad liiga ekstreemsed, siis võib alustada äsjavalminud Teringi õpperajal, Lilli küla lähistel, kus tänavu suvel valmis laudtee. Tegemist on unikaalse vana rabaga koos rabasaarte ja järvega, millega paljud veel polegi jõudnud tutvuda.

Rubina soo raba

Valguspaadimatk viib sind kummituslikule Valgjärvele vaatama müstilisi muistseid varemeid

Üks Eesti kaunemaid ja salapärasemaid järvesid peidab pilkases pimeduses veealuseid vaatamisväärsusi ning pakub unustamatut elamust. Valgamaal Koorkülas asuval Valgjärvel saab pimedatel õhtutel võtta transpordivahendiks spetsiaalse valguspaadi. Kümne Eesti sügavaima järve hulka kuuluv Valgjärv on oma nime saanud selge ja puhta vee järgi, mis tagab läbinähtavuse kuni viie meetri sügavusse.

Pimedas paljastab sinakas-roheline paadipõhja valgus sügava veealuse maailma saladused – kummituslikud kindluse varemed, mille tekke ja vajumise põhjused tänini ajaloolastele pureda on jäetud, kuid mille kohta Eiseni muistendite kogumikus nii mõnegi loo leiab.

Valguspaadimatk Koorküla Valgjärvel

Libise suuskadel mööda Tõrva või Abja-Paluoja valgustatud terviseradu

Tõrva parkmetsas on 11,1 km pikkuses looduskauneid terviseradu, mis ootavad kõiki liikuma. Radadel on hea jalutada, joosta ja sõita jalgrattaga ning lumisel ajal on külastajatele avatud kolmes pikkuses suusarajad 1,0 km, 1,4 km ja 6,6 km, millest 2,5 km on pimedate aegadega arvestades valgustatud.

Matkaring viib tervisesportlased Tõrva gümnaasiumi pargist mitmete vaatamisväärsusteni. Rada kulgeb läbi Keisripalu metsa, Orjakivi, Helme kalmistu, Tikste ürgoru. Seal asub ka Tikste ja Pokardi paisjärve ning Tikste oja, mille kaldal saab näha liivakivipaljandit ja silmaallikat. Rada läbib veel dendroparki, Tantsumäge ja Linnamäge ning raja kõrval on Riiska ja Vanamõisa järved ja Õhne jõgi.

Abja-Paluoja terviserajad saavad alguse Abja gümnaasiumi juurest. Hooldatud 2,5 km, 3,5 km ja 5 km pikkused suusarajad, mis õhtusel ajal on valgustatud 2 km ulatuses, ootavad peagi talverõõme nautima.

Mulgimaale discgolfi kettaid lennutama

Loodi looduspargi ürgmetsa rajatud põneva profiiliga matka- ja spordiradadele on peidetud kokku 18 Holstre-Polli Vabaajakeskuse discgolfiraja korvi. Hummuli mõisapargi aladel ja selle ümbruses asuval discgolfi rajal on kokku 9 korvi, millest mõned rajad panevad mängijad tõsiselt proovile, sest on eriliselt pikad.

Tõrva discgolfi park on looduslik 18 korviga rada, mis algab Tõrva Gümnaasiumi juurest ja kulgeb mööda Kase puhkealal ning Keisripalu metsa. Kuigi korvid paiknevad peamiselt metsaradadel, on võimalus ka avaramateks viseteks.